Rektifikatsioon lõpetatakse, kui temperatuur ei lange enam alla 45oC. Sünteesi käigus tuleb jälgida, et hapet ei lisataks liiga kiiresti: tekib ,,valge udu", mis võib väljuda kolonnist. Happe lisamisel normaalsel kiirusel ei tohi udu tõusta kõrgemale kui 1/3 kolonni kõrgusest. Vajadusel juhitakse happeudu keeduklaasi, kus on NaOH. Rektifikaati pestakse jaotuslehtris kaks korda veega, kuivatatakse kaltsiumkloriidiga ning rektifitseeritakse lõplikult kuivast 100 ml ümarkolvist. Fraktsiooni kogutakse temperatuuril 36-40o C. Tert-aromaatse alkoholi töö käik. 250 ml kolmekaelalisse kolbi pannakse 2 g magneesiumi, 30 ml kuivatatud eetrit ning reaktsiooni initsieerimiseks joodikristall. Bromoetaan segatakse 45 ml (?) kuivatatud eetriga tilklehtris. Alguses lisatakse ¼ segust ning jäetakse tilkuma. Mõne minuti pärast algab reaktsioon: reaktsioonisegu muutub
kollakaspruunikas vedelik, mis sisaldab 8-9% alkoholi. 4 Destilleerimine. Destilleerimise läbi saadakse lahjemast alkoholist selle kuumutamise läbi kangem alkohol. Destilleerimine toimub minimaalselt kahes pajas: esimeses pajas eraldab kuum aur kääritamise protsessil saadud vedelikust alkoholi, teises pajas eraldatud ja alkoholi segu rektifitseeritakse. Destilleerimise tulemusel saadakse kange ja puhas alkohol. Küpsemine. Viskivalmistamise viimane staadium. Pärast destillatsiooni suunatakse värvitu toorviski vaatidesse - laagerduma. Sotimaal valmistatud viski on seaduste kohaselt viski alles pärast kolm aastat kestnud laagerdumist. Vaadis omandab viski nii eriomase aroomi, maitse kui värvi, seetõttu valivad viskivalmistajad vaate väga hoolikalt. Olenevalt tootest ja tootjast kasutatakse:
Tulemuseks on tumekollane pruunikas vedelik, mis sisaldab 8-9% alkoholi. Destilleerimine Selles staadiumis, mis tahes destillaatorit kasutatakse, saadakse lahjemast alkoholist selle kuumutamisel kangem alkohol. Teisisõnu, valmistatavast viskist eraldatakse osa selles sisalduvast veest. Destilleerimine toimub (vähemalt) kahes pajas: esimeses pajas eraldab kuum aur kääritamise protsessil saadud vedelikust alkoholi {see on nn analüsaator. teises pajas eraldatud vee ja alkoholi segu rektifitseeritakse - tulemuseks on kange, puhas alkohol. Destilleerimise osas on erinevus linnaseviski ja muude viskide tootmise vahel üsna suur. Valdavalt kasutatakse tänapäeval XIX sajandi keskel leiutatud pidevdestilleerimist. See uudne tehnoloogia võimaldas hakata tootma seguviskisid, milles tihti on rohkem teravilja- kui linnaseviskit. Destilleerimiskatelt saab kütta otse põhja alt või siis uuemal meetodil, mille
annaabi.ee 
