5-7 päeva) Laps on isutu, kahvatu, võib esineda kõhuvalu. Rooja retensiooni ehk peetuse teke! Häiritud uni imikutel ja väikelastel Vanemaealistel lastel väsimus, loidus, peavalu Tütarlastel võib tekkida uroinfektsioon 15. Millised on kõhukinnisuse ravipõhimõtted ja õendustegevus? Kõhukinnisuse likvideerimine (kasutatakse klistiiri, Mikrolax) rektaalsete suposiitide ja mineraalõlide kasutamine (suu kaudu suurtes kogustes) Uue rooja retensiooni vältimine (kiudaineterohke toitumine- rohkelt puu-, ja juurvilju, rukkileib, nisukliid, kaerahelbepuber, küllaldaselt vedelikku (6klaasi päevas) regulaarsed toidukorrad , potsireziimi kujundamine, piisav füüsiline aktiivsus, kõhumassaz Regulaarse defekatsiooni väljakujundamine- säilitada
soole mahtu suurendavad ained, soole sisu pehmendavad ained, kontaktlahtistid või osmootselt toimivad lahtistid. 5. Soole mahtu suurendavad ained on sobivad komplikatsioonideta kõhukinnisuse korral. 6. Kiire toime saamiseks on lühiajaliselt soovitav kasutada kontaktlahtistit (nt bisakodüül, senna). Alternatiivravimiks on magneesiumhüdroksiidi mikstuur. Rektaalsete ravimvormidena on soovitav kasutada bisakodüüli või glütseriini suposiite. 7. Laktuloos peaks jääma teiserea ravimiks kui teiste kõhulahtistitega ei saa soovitud tulemust 8. Küülikuratsioon. 9. Lisa vedeliku. 10. Piim on söök! IV.KÕHULAHTISUSE RAVI Kõhulahtisus Ka diarröa Diarrhoea . Kõhulahtisus tähendab roojamist kolm või üle kolme korra päevas, kusjuures väljaheide on normaalsest vedelam
Nad on tundlikud kuivamisele (mäda kuivamisel püsivad eluvõimelisena ainult 2 tundi) , temperatuuri kõikumisele ( mitte vähem kui 200C ja mitte kõrgem kui 400C). Samastamine ALGMATERJALI MIKROSKOOPIA. On sensitiivne ((90–95%) ja spetsiifiline (98%) konjunktiivilt ja sümptomaatiliste meeste ureetrast võetud materjali uurimisel. Mikroskoopiat ei soovitata asümptomaatiliste patsientide skriininguks (sensitiivsus 50–75%) ning farüngeaalsete ja rektaalsete proovide hindamiseks. Sümptomaatilistel naistel on mikroskoopia sensitiivsus tunduvalt madalam -37– 50% endotservikaalse ja 20% ureetra materjalide puhul. Tavaliselt teostatakse algmaterjali värvimine paralleelselt Grami ja Leishman-Giemsa meetodil. MOLEKULAARSED MEETODID. Põhiline diagnostiline meetod. On olemas erinevad kommertsiaalsed testid, mis võimaldavad määrata uuritavast materjalist korraga nii N. gonorrhoeae’d kui ka Chlamydia trachomatis’t