hõõrumise suhe deformatsiooni väheneb kui detaili paksenedes. See on vajalik, et tagada piisav soojussisestus ühiku pikkuse kohta. FSWga tekkiva liite mikrostruktuur sõltub detailist, tööriista projekteerimisest pöörde ja liikumise kiirusest, mõjuvast jõust ja liidetavatest materjalidest. Liitealas on mitmesugused tsoonid nagu tavaliseski keevitsprotsessis. Keskmine regioon on sibularõngakujulise mustriga ning on kõige enam deformeeritud. Sageli tundub see dünaamiliselt rekristalliseerunud olevat nii, et detailne mikrostruktuur võib koosneda võrdtelgsetest kristalsetest teradest. Tööriista iga pöörde jooksul tekivad materjali silindrikujulised kihid, mis annavadki iseloomulikud sibularõngad liite pinnal. FSWl on järgmised eelised võrreldes tavapäraste keevitusmeetoditega: · Puudub vajadus täitetraadile · Minimaalne liite ääriste ettevalmistamine · Protsess eemaldab liite vahel oleva oksiidi · Automatiseerituse tase
deformatsiooni väheneb kui detaili paksenedes. See on vajalik, et tagada piisav soojussisestus ühiku pikkuse kohta. [3] FSWga tekkiva liite mikrostruktuur sõltub detailist, tööriista projekteerimisest pöörde ja liikumise kiirusest, mõjuvast jõust ja liidetavatest materjalidest. Liitealas on mitmesugused tsoonid nagu tavaliseski keevitsprotsessis. Keskmine regioon on sibularõngakujulise mustriga ning on kõige enam deformeeritud. Sageli tundub see dünaamiliselt rekristalliseerunud olevat nii, et detailne mikrostruktuur võib koosneda võrdtelgsetest kristalsetest teradest. Tööriista iga pöörde jooksul tekivad materjali silindrikujulised kihid, mis annavadki iseloomulikud sibularõngad liite pinnal. [3] 4 4. Eelised ja puudused Eelised võrreldes tavapäraste keevitusmeetoditega [3] Puudub vajadus täitetraadile Minimaalne liite ääriste ettevalmistamine
mustritega. Kasutusalad: Graniiti võib julgelt kasutada välisfassaadiplaatidena, samuti trepiastmeteks, põrandaplaatide ja köögi töötasapinnana. Poleeritud, lihvitud, põletatud, harjatud või antiikse pinnaga graniidi kasutuskohad: *sise-ja välisseinad; *põrandad; *aiateed; *trepid; *aiad jne. *monumendid; *fassaadid; Kaljukivi(kvartsiit) Moondekivim kvartsiit on tekkinud liivakivist või ränikivist, mis on moondefaasi ajal kuumenenud ja rekristalliseerunud. Paljundunud kvartsiidid,mida tavaliselt leidub kõrgmägedes ja mäeahelikes, on vastupidavad murenemise suhtes. Liivakivist tekkinud kvartsiidis on tolmulaadseid osakesi, mis võivad näidata esialgse struktuuri piirjooni. Mittepuhtast liivakivist kaljukivi(mis sisaldab vilgu-või päevakivi) võib sulanduda teistesse moondekivimitesse, nagu näiteks kristallkiltkivi või gneiss. Kvartsiidis, mis on moodustunud mäe deformeerumise ajal, on märke moondesurvest
väheneb kui detaili paksenedes. See on vajalik, et tagada piisav soojussisestus ühiku pikkuse kohta. FSWga tekkiva liite mikrostruktuur sõltub detailist, tööriista projekteerimisest pöörde ja liikumise kiirusest, mõjuvast jõust ja liidetavatest materjalidest. Liitealas on mitmesugused tsoonid nagu tavaliseski keevitsprotsessis. Keskmine regioon on sibularõngakujulise mustriga ning on kõige enam deformeeritud. Sageli tundub see dünaamiliselt rekristalliseerunud olevat nii, et detailne mikrostruktuur võib koosneda võrdtelgsetest kristalsetest teradest. Tööriista iga pöörde jooksul tekivad materjali silindrikujulised kihid, mis annavadki iseloomulikud sibularõngad liite pinnal. 9. Plasmakeevitus Plasmakeevitus jaguneb kaheks keevitusviisiks: Keevitamine plasmajoaga (joon. 9a). Keevitamine plasmakaarega (joon. 9b). 21
annaabi.ee 
