..1450 ºC) kus kuumutamisel tekib jämedateraline austeniit. Löögisitkuse ja plastsuse vähenemise määr sõltub tera suurusest ja ala laiusest (kuni 1...3 mm). Loetakse kõige kriitilisemaks alaks keevisliites. 3. Normaliseerimisala laius 1,2...4 mm. Kuumutamisel tekib peeneteraline austeniit. Sõltuvalt terase margist, ala temperatuurist ja kuumutusajast võib tekkida põhimetallist suurema tugevusega ala. 4. Osalise normaliseerimise e. rekristalliseerumise ala. 5. Rekristalliseerumisala (450...750 ºC) 6. Sinihapruse ala (200...400 ºC) on omandanud oma nime sinise värvuse järgi, kus struktuur ei erine oluliselt põhimetallist ja läheb sujuvalt üle põhimetalliks Metallide keevitatavus Keevitatavuseks nimetatakse ühesuguste või erinevate metallide omadust moodustada kvaliteedinõuetele vastav keevisliide. Keevitatavus sõltub keevitatavast
temperatuur? lõõmutamine vähendab dislokatsioonide tihedust ja suurendab tera suurust, selle tulemusel väheneb tõmbetugevus ja suureneb katkevenivus. rekristallatiooni etapil moodustuvad ehk kasvavad uued kristallterad, mis on väiksemad ja väiksema dislokatsioonitihedusega. rekristallatsiooni temperatuur - selle juures muutuvad omadused kõige kiiremini 11. Miks mõned metallid (näiteks tina ja seatina) ei kõvene deformeerimisel toatemperatuuril? tina jaoks on toatemperatuur ülalpool rekristalliseerumise temperatuuri, seega pole toatemperatuuril võimalik läbi viia külmtöötlust, mis tina tugevust (kõvadust) tõstaks. 12. Kas materjalides esinevate pragude tippudes sisepinged võimenduvad või sumbuvad? Kuidas see efekt sõltub prao pikkusest ja tipuraadiusest? prao tipus pinge kontsentreerub ehk võimendub, mida suurem on prao pikkus ja mida väiksem on tipuraadius (kõverusraadius), seda suurem on pinge prao tipus. a on prao pikkus 13
Löögisitkuse ja plastsuse vähenemise määr sõltub tera suurusest ja ala laiusest (kuni 1...3 mm). Loetakse kõige kriitilisemaks alaks keevisliites. 3. Normaliseerimisala laius 1,2...4 mm. Kuumutamisel tekib peeneteraline austeniit. Sõltuvalt terase margist, ala temperatuurist ja kuumutusajast võib tekkida põhimetallist suurema tugevusega ala. 4. Osalise normaliseerimise e. rekristalliseerumise ala.(450...750 ºC) 4. Sinihapruse ala (200...400 ºC) omandanud nime sinise värvuse järgi, kus struktuur ei erine oluliselt põhimetallist ja läheb sujuvalt üle põhimetalliks 5. Keevitusprotsesside liigitus. Kaarkeevituse alused, keevitusvoolu polaarsus. Eristatakse kasutatavate energia liikide (kaarlahendus, gaasleek, kontaktkuumutus, plasma, survejõud jm) järgi.
Ülekuumutusala (1100...1450 ºC) - kus kuumutamisel tekib jämedateraline austeniit. Löögisitkuse ja plastsuse vähenemise määr sõltub tera suurusest ja ala laiusest (kuni 1...3 mm). Loetakse kõige kriitilisemaks alaks keevisliites. 3. Normaliseerimisala - laius 1,2...4 mm. Kuumutamisel tekib peeneteraline austeniit. Sõltuvalt terase margist, ala temperatuurist ja kuumutusajast võib tekkida põhimetallist suurema tugevusega ala. 4. Osalise normaliseerimise e. rekristalliseerumise ala. 5. Rekristalliseerumisala (450...750 ºC) 6. Sinihapruse ala (200...400 ºC) - on omandanud oma nime sinise värvuse järgi, kus struktuur ei erine oluliselt põhimetallist ja läheb sujuvalt üle põhimetalliks Metallide keevitatavus Keevitatavuseks nimetatakse ühesuguste või erinevate metallide omadust moodustada kvaliteedinõuetele vastav keevisliide. Keevitatavus sõltub keevitatavast materjalist,
kõrvaldamiseks. Terast kuumutatakse faasipiirist AC1 veidi madalamate temperatuurideni (kuni 650...700 kraadi) seisutatakse sellel tempil ja jahutatakse aeglaselt. Metallis toimub sekundaarne kristalliseerumine. Deformeeritud terade piiridel tekivad uued kristallisatsiooni keskmed millest moodustuvad uued terad. Vanade terade asemele tekivad uued võrdkülgsed terad ning deformeerunud struktuur kaob. Taastub metalli esialgne struktuur. Feriidi rekristalliseerumise tulemuseks võib olla üsna suur tera kui terase lõõmutamisele on eelnenud plastne deformatsioon 5-15% ulatuses. Seega tuleb peeneteralise struktuuri saamiseks vältida nimetatud deformatsiooni astmeid. Seepärast ei saa rekristallisatsiooniprotsessi kiirendamiseks rekristallisatsioonlõõmutust asendada normaliseerimisega eriti madalsüsinikteraste korral, ehkki mõlemad vähendavad terase kõvadust. Rekristallisatsioonlõõmutust võib asendada normaliseerimisega juhul, kui tegemist pole
annaabi.ee 
