teineteist tunda, kuid kes kõik tunnevad, kuigi erineval määral, konkreetset inimest, kellega suhtlemise muster on erinev (Miell, Dallos, 1996). Näiteks moodustavad ühe isiku sotsiaalse võrgustiku tema perekond, sõbrad, sugulased, tuttavad, kolleegid ja õpingukaaslased, isikud, kellega kujunevad suhted läbi kuulumise formaalsetesse ja mitteformaalsetesse gruppidesse (nt. poliitilised, religioossed, rekreatsioonilised jt). Robert Milardo (1992; tsit. Miell, Dallos, 1996 järgi) on kirjeldanud järgmisi põhilisi sotsiaalseid võrgustikke, mis on kõikidel inimestel. - Oluliste teiste (significant others) võrgustik, kuhu kuuluvad lähedased (abikaasa, pereliikmed, lähedane sõber, partner); emotsionaalne olulisus inimese jaoks. - Võrgustik, mille moodustab rühm, kuhu kuuluvad need, kes võimaldavad materiaalselt või sümboolset toetust (exchange networks).
aegadest. b) Ühe ajajärgu maakasutus, nt asuniktalude kompleks c) Üksikobjektide kogum-ühel alal on koos mitmed juba kaitse all olevad objektid d) Assotsiatiivsed-seotud mõne tuntud kultuuritegelase elukohaga või on vastavat maastikku kujutatud maalil või kirjanduses, seal on tegutsenud Kalevipoeg näiteks. 2) esteetilised- lihtsalt ilusad vaated. 3) looduslikud- säilinud on looduslik mitmekesisus, haruldased liigid ning kooslused. 4) rekreatsioonilised- puhukust võimaldavad, kus saab või on jub arendatud turismi. 5) identiteediväärtus- paigad, mida hindavad kohalikud ise. Kõigile tuntud nn turismiobjektid, muuseumid, kirikud, lossivaremed. Samas on vähetuntud paiku, mis on olulised vaid kohalikele-kiigemäed, peoplatsid jne. Väärtuslike maastike määratlemine on üks Vabariigi Valitsuse 8. Juuli 1999 aasta korraldusega maavalitsusele koostada antud teemaplaneeringu ,,Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused"
b) ühe ajajärgu maakasutus, asustus – nt. taluaegsed hajakülad; c) üksikobjektide kogum – ühel alal on koos mitmed juba kaitse all olevad objektid; d) assotsiatiivsed – seotud mõne tuntud kultuuritegelase elukohaga või on vastavat maastikku kujutatud tuntud maalidel, kirjandusteostes; seal on tegutsenud Kalevipoeg jne; 2) esteetilised: lihtsalt ilusad vaated; 3) looduslikud: säilinud on looduslik mitmekesisus, haruldased liigid ning kooslused; 4) rekreatsioonilised: puhkust võimaldavad; kus saab või on juba arendatud turismi, nii väliskülaliste kui kohalike jaoks; 5) identiteediväärtus ehk väärtus kohalike jaoks: paigad, mida hindavad kohalikud ise; kõigile tuntud nn. turismiobjektid, muuseumid, kirikud, lossivaremed. Samas on vähetuntud paiku, mis on olulised vaid kohalikele - kiigemäed, peoplatsid jne. 187. Maastike hindamine. Maastiku hindamise olemus ja probleemid. Hindamise tõlgendused. Hindamise kvaliteedi kontrollimine
annaabi.ee 
