300-500 m üldine reegel 8-10 minutit. 12. Milliseid erinevaid rekreatsioonialasid inimesed tiheasulas vajavad? Looduslik parkmets, liigirikas park, metsapark, vaikne ilupark, rahvapark, mängupark, haljastusega plats või väljak, spordipark või plats. Mets parkmets metsapark park. Haljak haljastusega plats. Võidakse ka kasutada liiklushaljasala tähenduses murusiil või plats autotee ääres. 13. Kuidas iseloomustada rekreatiivsel eesmärgil kasutatavaid nn üleminekualasid? Seob omavahel kokku linna rohestruktuuri ja tiheasula lähedal paiknevad või tiheasula hoonestusalade vahele kiiluvad suuremad looduslikumad massiivid. 14. Kuidas iseloomustada rekreatiivsel eesmärgil kasutatavaid nn suuremaid üldkasutatavaid rekreatsioonialasid tiheasulates? Nn suuremad üldkasutatavad rekreatsioonialad on mõeldud lähimatka-, tervisejooksu, -suusatamise ja mäng ala ning looduselamuste võimaldamisele. 15
Võimaldab tundma õppida erinevaid taimeliike (koolid saavad teha seal tunde). Hea tegeleda tervisespordiga. Võimalus eemale pääseda linnamürast. 2) väiksemad rohealad: rahvapark, mängupark, haljastusega väljak, spordipargid ja väljakud- Rahvarohked ja mitmete atraktsioonidega. Kontserdid ja muud üritused. Mängupargid mis mõeldud lastele on olulised ohutuks mängimiseks vabas õhus. Spordiväljakutel võimalus tegeleda erinevate aladega. 13. Kuidas iseloomustada rekreatiivsel eesmärgil kasutatavaid nn üleminekualasid? Eesmärk: loodusalad, liikumine, mäng, looduselamused. Ühepäevase matka alad. Seob omavahel kokku linna rohestruktuuri ja tiheasula lähedal paiknevad või tiheasula hoones- tusalade vahele kiiluvad suuremad looduslikumad massiivid. Asend, kaugus ja suurus: 0,5 – 1 km laiune (maks 2 km) loodus- ja kultuurmaastiku vöönd tihe-asula hoonestatud osa ümber. Ulatub kuni 2 km kauguseni elurajoonidest.
eelistusi (Jenkins ja Pigram 2006). Koormustaluvust on defineeritud ka kui kaitsealade rekreatiivset normeerimist: millised puhkevõimalused tagada, millised loodustingimused säilitada, kuidas korraldada rekreatiivne kasutus (Cole 2004). Spetsiifilisemalt eristatakse füüsikalist, reaalset, ökonoomset, ökoloogilist ja sotsiaalset koormustaluvust. Külastaja (visitor) on isik, kes külastab loodusala rekreatiivsel eemärgil, näiteks matkamise, marjakorjamise või mägirattasõidu eesmärgil. Külastaja ei ole sellel alal töötav isik. Külastaja võib olla nii kohalik kui välisriigi kodanik. Olenevalt kontekstist võib külastajat nimetada ka kasutajaks, kliendiks, külaliseks või turistiks (Kajala jt 2008). Külastajavoog (visitor flow) kirjeldab külastajate ruumilist ja ajalist jaotust konkreetsel alal (Kajala jt 2008).
annaabi.ee 
