rohketoitelised ehk eutroofsed (toitainete ja humiinaineterikkad, ei ole eriti reostusõrnad, kuid mõned neist ebameeldivalt läbipaistmatu veega, keskmine tähendus); segatoitelised ehk düseotroofsed (toit- ja humiinaineterikkad, omavad üle keskmise rekreatiivset väärtust); lubjatoitelised ehk alkalitroofsed (halogeeniderikkad humiinainetevaesed, kalgi vee tõttu pole mugava rekreatiivseks) 30. Sootüübid ja nende rekreatiivne potentsiaal – Madalsoo- turbakiht õhuke, taimestikul hea kontakt põhjaveega, pinnas viljakas, lopsakas rohurinne, puudest kuusk ja kask. Äkki seal matkamine lahe/huvitav? Siirdesoo- mitmekesise taimestikuga, üleminekufaas, mätlik reljeef, turbasambla olemasolu, esineb mändi ja kaske Raba (ehk kõrgsoo)- turba ladestumine, soostumine, toitainevaesed sademeteveed muutuvad happeliseks ja
populatsioon. 9. Vastastikused mõjutused populatsiooniökoloogias 9.1 Parasitism üks organism toitub teise organismi kehavedelikest, kudedest või seeditud toidust. 9.2. Kisklus üks loom sööb teisi loomi. 9.3. Ökoloogiline konkurents tekib seal, kus osapooled kasutavad ühte ja sama vajalikku ressurssi ja mõjutavadd seetõttu üksteise elutingimusi. 10. Jahinduse eesmärgid ja prioriteedid Eestis · Jahindust võib pidada üheks vanimaks rekreatiivseks harrastuseks. · Eesmärgiks on reguleerida ulukite arvukust viisil, et tagada bioloogiline mitmekesisus ja liigne mitmekesisus ning samas vältida ulatuslikke kahjustusi metsamajandusele ja muule majandustegevusele. · Eestis on jahiulukite hulka arvatud 17 imetajaliiki ja 36 linnuliiki. · Jahinduse põhihuvi on suunatud sõralistele, kellest saadakse nii liha kui trofeesid. · Väikekiskjate küttimine on eelkõige looduskaitselise iseloomuga, kus arvukuse
soojalembesed karpkalalased(viidikas, turb, tippviidikas, rünt, teib, latikas, säinas) Ühiseks jooneks enamikule järvede väljavoolule on kalakoosluste liigivaesus. Vee temperatuur ja vooluhulk on olulisteks faktoriteks kaladele. 4.Rekreatsioon siseveekogudes kui looduslikku ökosüsteemi mõjutav tegur. Rekreatsioon e. virgestuse all mõistetakse töövõime taastamisega seotud aktiivset puhkust. Kalapüük, suplemine, jalutamine, paadiga sõitmine, päevitamine jne. Rekreatiivseks mahutavuseks loetakse max. üheaegselt lubatavat kasutamise intensiivsust rekreaktiivse hooaja vältel pindala ühikule, viimata seejuures maastikku välja püsivast ökoloogilisest seisundist. 5.Vooluveekogude tervendamise põhimõtted. Esmalt peab selgitama igal konkreetsel juhul veekogu taastamise vajaduse ja lõppeesmärgi millisena tulevikus tahetakse järve näha. Veekogu võib eesmärgiga taastada seisund mingil möödunud ajahetkel. Eesmärgiks võib
ligipääsetavuse poole, kus igasuguse võimekusega inimesed oleksid vastuvõetud. Tehnoloogia areneb pidevalt ning sellega koos ka varustus, et võimaldada erivajadusega inimestele ligipääsetavust. (Miles & Priest, 1999) Tänapäeval tegeletakse pidevalt piiratud liikumisvõimega inimeste probleemidega ja nende vaba aja veetmise võimalustega. Kuid samas puudub igasugune informatsioon kuidas liikumispuudega inimestel on võimalik kasutada avalikke randasid rekreatiivseks vaba aja veetmiseks. Leidub uurimustöid, kus käsitletakse liikumispuudega inimeste võimalusi basseinide kasutamiseks ja aktiivseks vaba aja veetmiseks, kuid kuskil ei ole käsitletud nende ligipääsetavust supluseks avalikes randades. Uurimuse teoreetilises osas vaatlen kehtivat seadusandlust Euroopa Liidu tasandil, Eesti Vabariigis kehtivaid seadusi ja Eesti Puuetega Inimeste Koja poolt koostatud Puuetega inimeste võrdsete võimaluste loomise standardreegleid
annaabi.ee 
