õitele. Saadud viljade seemneist kasvatati uued õunapuud. Oma sordiaretustöö vilju nägid aednikud alles kümnekonna aasta pärast. Eestis on tuntumad õunasordid "Sibulõun", "Kuldrenett", "Liivi sibulõun", "Valge klaarõun", "Tallinna pirnõun", "Sügisjoonik", "Martsipan". Peale õunte saab õunapuudest väärtuslikku puitu mööbli ja puidust tarbeesemete valmistamiseks.Suurim saak õunapuult - 546 kg õunu - on kogutud 1978. Rekordsaak on koristatud Lõuna-Eesti sordikatsepunktis. Õunasaak koguti 17 aastaselt puult.Suurim õun - 500g. Saadi 1985. Selle omanik aiapidaja Bernhard Sukmit Raplamaalt esitas õuna (sort Pobeda) Nunnu konkursile. SUVESORDID: "Valge klaarõun" - vana tuntud õunasort Baltikumis, Soomes, Rootsis, Poolas, Valgevenes, Venemaa lääneoblastites. Õun on üsna suur, piklik-kooniline, kollakasvalge, küpsedes muutuvad nad mõnikord läbipaistvalt klaariks.
lahe idaosa.. Kui kilu on vähe, siis on arvukam vaid koelmute piirkonnas. · Kiluvaru on praegu heas seisundis ja ekspluateerimine sobib. · Mis soosib arvukust? 1. Tugevad ja arvukad põlvkonnad, mis tekkisid üle aasta 1990ndatel. 2. Põhilise loodusliku vaenlase tursa arvukuse vähenemine 3. Kevadine veetemperatuur, jääkatte kestvus ja üldised klimaatilised tingimused · Läänemerest püüti 2004.a. 373 000 t kilu. Rekordsaak viimasel ajal 1997.a. 529 400 t . · Eesti püüdis 2004.a. 30 200 t (28, 29 ja 32 alampiirkonnast) · Praegu domineerivad kilu kudekarjas 2-3.a. isendid. Tursk Eesti Läänemere tursasaagid 1996-2004 · Pärast mõõnaperioodi on praegu tursasaagid suurenemas sõltudes (nii nagu ka lestal) edukat sigimist tagavast soolsus- ja hapnikureziimist 4 Lõhe · Eestis on teadaolevalt 10 lõhe kudejõge
8 5. ETTEVÕTLUS Pihtla vallas asub Eesti üks parimaid põllumajandusettevõtteid Kõljala POÜ, kelle kasutuses on 1500 hektarit Pihtla vallas asuvat põllumaad, millel kasvatatakse nii teraviljasid kui heintaimi. Kõljala POÜ Haeska farmis on 550 lüpsilooma ja teist sama palju noorloomi. Sellest farmist on pärit mitmed Eesti rekordloomad, kaasaarvatud Eesti esimene 19 000 kg-se laktatsiooni toodanguga loom. 2014. aastal saadi rekordsaak ühelt põllult. Nimelt koristati ühelt maalapilt 9 tonni otra hektari kohta. Maid väetatakse nii kompleksväetiste kui sõnnikuga, samuti kasutatakse taimekaitse vahendeid. Üldiselt kasvatatakse üheaastaseid taimi ning igal aastal vaheldub põldudel kasvatatav kultuur. Probleeme on väetamise hooajal, kui läga laotades on külades tugev hais, mille peale inimesed kaebusi esitavad. Lisaks asub Pihtla vallas Kaali külas ka üks Saaremaa suurimaid sigalaid, mis kuulub Ääre
annaabi.ee 
