Kui võrrelda maailma ja eesti kergejõustiku taset, siis saab öelda, et eestlased on läbi aegade olnud suhtelised head kümnevõistlejad, heitjad, hüppajad ja pikamaajooksjad. Sprindis ning ülejäänud kergejõustiku aladel ei ole eestlased nii kõrget taset näidanud. Venemaa meistrivõistlustel osaleti esimest korda 1914. Tallinlased A. Ohaka, J. Villemson, J. Lossmann, A. Kolmpere, E. Hiop ja paljud teised jõudsid peagi esikohtade ja rekorditeni. 1916 kuulus 29 Venemaa rekordist 16 tallinlastele. Meeste meistrivõistlusi peetakse Eestis aastast 1917, naiste omi aastast 1920. Olümpiamängudest on Eesti kergejõustiklased osa võtnud aastast 1912. Ja ka medalid ei ole jäänud tulemata. Üldjuhul teatakse, et Eesti kergejõustiku sisemeistrivõistlused on seljataga 40- aastane ajalugu - meistrite loetelu alustatakse 1963. aasta Kalevi vastvalminud spordihallis toimunud esivõistluste võitjatest
samaaegselt jaganud teadmisi kergejõustiku vallas. 1.EESTI KERGEJÕUSTIKU AJALOO ÜLDINFO Eestis hakati 19. sajandi viimasel veerandil turn- ja rahvapidude kavva võtma võidujookse. Esimesed kergejõustikuvõistlused peeti 1909.aastal Tartus ja Tallinnas, Venemaa meistrivõistlustel osaleti esimest korda 1914.aastal Tallinlased A. Ohaka, J. Villemson, J. Lossmann, A. Kolmpere, E. Hiop ja paljud teised jõudsid peagi esikohtade ja rekorditeni. 1916.aastal kuulus 29 Venemaa rekordist 16 tallinlastele. Meeste meistrivõistlusi peetakse Eestis aastast 1917, naiste omi aastast 1920. Olümpiamängudest on Eesti kergejõustiklased osa võtnud aastast 1912. Ja ka medalid ei ole jäänud tulemata. (Kergejõustik.ee 2013) Kergejõustikus on olümpiavõitjaks tulnud eestlased - Jüri Tarmak kõrgushüppes (1972), Jaak Uudmäe kolmikhüppes (1980), Erki Nool kümnevõistluses (2000)
kümnevõistluses, oleks kaasaja tingimustes olnud Heino Lipule jõukohane tulemus. (Hallik_2006)) Kahe mehe vahelisi paralleele võib tõmmata kasvõi iseloomus. Mõlemal on suur võitlejahing. Ühe ainsa eesmärgi nimel loobuti väga väga paljust. Ainult parimad tulemused rahuldasid mõlemat meest. Noolel ei olnud noorena väljapaistvaid andeid. Hoolimata sellest nägi poiss kõvasti vaeva ja teda märgati. Ka Lipu viis suurte rekorditeni ainult kõva töö ja enesepiitsutamine. Kuigi ajad on kõvasti muutunud on mõned Lipu tulemused Noolest paremad. Lipu kuulitõuke rekordile 16.98, poleks Noolel oma 15.11-ga midagi vastu panna. Ka kettaheite parim tulemus 44.47 jääb Heino Lipu 52.18-le veidi vähem kui kümne meetriga alla.(erlt.net) See-eest on Noole trumpala teivashüpe teinud tohutu arenguhüppe. Olümpiavõitja rekord 5.60 on lausa metsik kõrgus kui võrrelda seda Lipu isikliku tippmargiga 3.40