aastal sõlmisid selle kergejõustiklased võistlussidemeid Nõukogude Liiduga. Alles1928. aastal hakkas Tartu Ülikooli juures toole Kehalise Kasvatuse Instituut, kus algas võimlemisõpetajate koolitamine. Samal aastal asus ka tööle kergejõustikukomisjon eesotsas Gustav Kiilimiga. Kahekümnendate aastate lõpust on meenutada ka esimesi tähelepanuväärseid saavutusi naiste kergejõustikus. Saara Teitenbaum jõudis tulemuseni 5.42 kaugushüppes-see tulemus püsis Eesti rekorditabelis 24 aastat. Naistest veel Lydia Erikson-Raudsepp oli 20-kordne Eesti meister 1928-1935 mitmel alal. 1930. aastateks olid spordijuhid kehtestanud nii kõrged kodused olümpianormid, et need tekitasid mõnedeski käegalöömise meeleolu. Kuigi mõned sportlased ületasid mitmeid kordi neid norme, ei saadetud 1932. aasta olümpiamängudele kedagi. Los Angeleses 1932. aastal startisid vaid kaks Ameerikasse elama asunud eestlast-maadleja O. Käpp ja käija A. Maasik.
võitis Eduard Hiiop paigalt kaugushüppe. 1927.aastal asutati Eesti Töölisspordiliit ning Elmar Rähn püstitas töölisspordiliidu maailmarekordi kaugushüppes 7.05-ga. Järgmisel aastal Moskvas I üleliidulisel spartakiaadil võidutses taas Elmar Rähn kaugushüppes. Samuti tuli ta ka samal aastal Eesti meistriks. Kahekümnendate aastate lõpu tähelepanuväärsemaid saavutusi oli Saara Teitelbaumi tulemus 5.42 kaugushüppes, mis püsis Eesti rekorditabelis 24 aastat. Üliõpilaste MM võistlusel 1933. aastal Torinos võitis kaugushüppes Nikolai Küttis 7.26-ga. Euroopa meistrivõistluste eelsel 1937. aastal võitis Ruudi Toomsalu Londonis kaugushüppe 7.41,5-ga ja teenis üliõpilaste maailmamängudel Pariisis hõbemedali. Euroopa meistrivõistlustel Pariisis sai Ruudi Toomsalu viienda koha 7.24-ga. 1945. aastal Kiievis üleliidulistel meistrivõistlustel saavutas 18-aastane Eugenia Laasik kaugushüppes teise koha. 1950
aastal sõlmisid selle kergejõustiklased võistlussidemeid Nõukogude Liiduga. Alles1928. aastal hakkas Tartu Ülikooli juures toole Kehalise Kasvatuse Instituut, kus algas võimlemisõpetajate koolitamine. Samal aastal asus ka tööle kergejõustikukomisjon eesotsas Gustav Kiilimiga. Kahekümnendate aastate lõpust on meenutada ka esimesi tähelepanuväärseid saavutusi naiste kergejõustikus. Saara Teitenbaum jõudis tulemuseni 5.42 kaugushüppessee tulemus püsis Eesti rekorditabelis 24 aastat. Naistest veel Lydia EriksonRaudsepp oli 20 kordne Eesti meister 19281935 mitmel alal. 1930. aastateks olid spordijuhid kehtestanud nii kõrged kodused olümpianormid, et need tekitasid mõnedeski käegalöömise meeleolu. Kuigi mõned sportlased ületasid mitmeid kordi neid norme, ei saadetud 1932. aasta olümpiamängudele kedagi. Los Angeleses 1932. aastal startisid vaid kaks Ameerikasse elama asunud eestlastmaadleja O. Käpp ja käija A. Maasik.
annaabi.ee 
