teisenenud kujul. Nende inimeste loodud kunsti on nimetatud naivismiks, autsaiderite kunstiks, kodukäsitööks, harrastuskunstiks, külahullude kunstiks, tagaaia kunstiks jms. Eesti Rahva Muuseumi teadur Heiki Pärdi on kirjutanud, et üha vähem leidub kaasajal uurijaid, kes kasutavad rahvakultuuri mõistet, kui vaatlusaluseks objektiks on rahva tegelik kultuur. Tema arust on rahvakultuur teadlaste ja ideoloogide ühislooming konstruktsioonina, mitte rekonstruktsioonina sellest, "mis tegelikult oli". Pärdi räägib ka linna ja maakultuuri tasandumisest, ning sellest, et kaasajal on rahvakultuur koondunud pigem linnadesse, samuti viitab ta eesti keelse terminoloogia puudumisele ja ebaselgele 2 kasutamisele nn rahvakultuuri uurimisalas (Pärdi: 263-265). Selles suhtes nõustun täielikult Heiki Pärdiga. Samuti on osa tänapäeval rahvakultuuri nime all peetavast (laadad, festivalid ja muud nn
Õppeasutused ja õigusteadus. Kohalike õiguste mõju. Rullraamatute asemele tulid lehtedega koodeksid. Mõju keskaegsele kirikukohtule 14. Rooma õiguse olulisemad allikad. 1. 12 tahvli seadused - vabariigi ajal 496 a eKr plebeide streik, 10 autoriteeti saadeti kreeklastelt õppima ja seadused pandi kirja – koos täiendustega olid tulemuseks 12 tahvli seadused. 12 pronkstahvlile kirja pandud tavaõiguse normid, mis on säilinud rekonstruktsioonina. Sisaldab veel arhailist õigust ja Ateena õiguse elemente. Kuna tavaõigust tõlgendasid preestrid tehti otsuseid sageli lihtrahva kahjuks. Lihtrahvas nõudis kindlate seaduste kirja panemist. 451 eKr valiti kümneliikmeline komisjon seaduste kirjapanemiseks. Codex Theodosianus 438-439 pKr – koondas konstitutsioone ehk keiserlikke seadusi CIC – impeeriumi tugevdamise vahendiks valiti õiguse ühtlustamine. Moodustati
sama sõna mõnel puhul kasutada ka hävinud hoone või hooneosa taastamise tähenduses, sest humanitaarteaduste kontekstis laiemalt tähendab see ka “taasloomine”, “taas esile manamine” vms (“kirjanik püüab ajaloosündmuste võimalikku käiku rekonstrueerida”). Seda kasutust kohtab ehitistega seotuna ennekõike arhitektuuriajaloo- alases kirjanduses (näiteks lauses: “Hoone vasak tiib on säilinud, sõjas hävinud parem tiib 1960. aastail taaspüstitatud rekonstruktsioonina”). Renoveerimine tuleneb ladinakeelsest sõnast renovo: korda seadma, uueks tegema, uuendama, taastama või renovatio: taastamine, uuendamine, tagasipöördumine. See on laiem mõiste, mille alla kuulub ehitise või tema osade korrastamine, taastamine, uuendamine. Hoone mahulised ja pinna põhiparameetrid oluliselt ei muutu, säilib ka põhiliselt tema kasutusotstarve. Hoone renoveerimine võib sisaldada ka tehnosüsteemide olulist rekonstrueerimist