Joonis . Sillapää mõisapark (Sillapää mõisapark.www) Pargi lõpetab põhjatipus väheldase künka otsas asuv sõõrja põhiplaaniga klassitsistlikus stiilis valgerotund- pargitempel, mida rahvasuus kutsutakse ka Musitempel. (vt. joonis 6) Joonis Musitempel (delfi.www) Sillapää pargi eest on kenasti hoolt kandnud siin 1924. aastast lossis paiknenud aianduskool. Viimastel aastatel on hakatud tasapisi pargi vanu okaspuid uuendama ja tänavu on alustatud pargi rekonstrueerimisprojekti koostamist. (Eesti Loodus. 2010. 66-69) Kokkuvõte Antud töös tõin ülevaate Sillapää lossipargist ja üleüldiselt ka kogu mõisa ajaloost. Räpina mõis asutati 1582. a. ja seal on läbi aastasadade teostatud juurde ehitusi, mille käigus on lisandunud palju ehitisi nagu näiteks häärberid ja härrastemajasid aga mõisa krooniks on siiski Sillapää loss ja selle park. Praegusel hetkel asub hoones vallavalitsus ning koduloo- ja aiandusmuuseum. Pargi kavandas 19
Tuleb koostada võrdlusarvutused energiamahukuse osas (st iga variandi kohta näidata eraldi kommunaalkulud, investeeringukulud ja vastavalt tulemusele tasuvusaeg). Tallinna linna poolt kooskõlastatud variandi alusel, projekteerija on kohustatud korrigeerima projektdokumentatsiooni. Vajadusel Insenerkommunikatsioonidega liitumistingimuste (tehnilised tingimused tehnovõrkudega ühendamiseks) taotlemine (vesi, kanalisatsioon, elekter, side) vastavatest ametkondadest. Hoone täieliku rekonstrueerimisprojekti koostamine põhiprojekti mahus. Ehitustööde taotluseelarve koostamine. Kõikide vajalike lähtetingimuste, kooskõlastuste ja lubade hankimine ning sellega seonduvad kulud. Ehitusloa hankimine ning sellega seonduvad kulud. Projekteerija kohustuste täitmine ehitustööde teostamise vältel. Renoveerimistööde hulka kuuluvad ka need tööd ja tegevused, mis ei ole lähteülesandes otseselt kirjeldatud, kuid mille tegemine on tavapäraselt vajalik kirjeldatud eesmärgi saavutamiseks.
tuslikuks. Seega on võimalikud ka variandid, mis võivad kas tervenisti või vä- hemalt osaliselt 35 kV pinge esialgu säilitada. See on aga Eesti Energia tehni- kapoliitika ja majanduslike võimaluste küsimus. Vaadeldava 35 kV võrgupiirkonna rekonstrueerimisvariantide koostamisele järgneb nende tehnilis-majanduslik võrdlemine ja parima lahenduse valik, so- bivuse kontroll naabervõrguosade arenguplaanidega, investeeringute graafiku ja rekonstrueerimisprojekti koostamine. ELEKTRIRAJATISTE PROJEKTEERIMINE © TTÜ elektroenergeetika instituut, Peeter Raesaar, Eeli Tiigimägi ELEKTRIVÕRKUDE PROJEKTEERIMINE 40 1.6 TÖÖKINDLUSE ARVESTAMINE Elektriettevõtte põhikohustuseks on kindlustada tarbijate töökindel elektri- varustus kvaliteetse elektrienergiaga minimaalsete võimalike tariifide juures. Seega on töökindlus üheks olulisemaks kriteeriumiks elektrivõrgu nii arengu
Üks produktiivsemaid oli Riia Linnaaia direktor Georg Kuphaldt (1853-1938). Kuphaldti põhitööks olid Riia linna haljasalad, mis moodustavad tänase Riia haljastuse tuumiku. Kõiki neid iseloomustavad 19. sajandi lõpu ja 20. sajandi alguse stiil maastikukujunduses - korrapäraste elementidega rikastatud looduslik kujundus. Lisaks on Kuphaldt koostanud Pärnu linna haljasalade laiendamise ja kunistamise projekti (1888-89), Tallinnas Virumäe pargi ja Kadrioru pargi rekonstrueerimisprojekti, maaparkidest Polli, Olustvere ja Toila Oru parkide plaanid. Kuphald pidas oma eeskujudeks saksa maastikupargi tereetikuid-kujundajaid C.C.L. Hirschfeldti, L. von Sckelli ja vürst Pücklerit ning oskas seostada kujundust olemasoleva maastikuga. Tsitaat Kuphaldilt, mis peidab endas olulisema parkide rekonstrueerimise filosoofiast: "Üks aiakunsti puudus on võimatus muutumatuks jääda, luua kauemkestvamaid maastikupilte. Park vajab iga-aastast korrastamist ja sekkumist oma arengusse, ta peab
annaabi.ee 
