Torni kolmanda kaitse-korruse rekonstrueerimiseks puudus detailsem dokumentaalmaterjal. Ülddaatumid: 1529 a. paiku- ulatuslikud tööd Pärnu kindlustustel, millede raames oletatakse Punase Torni rajamist 1543- sisseseatud Pärusraamatus mainitakse korduvalt Punast Torni 1543-1783- eksisteeris kolmekordne punane vangitorn 1695- vangide põgenemine Punasest Tornist 1706- vangide põgenemine Punasest Tornist 1770- koostati Punase Torni rekonstrueerimisprojekt (jäi reliseerimata) 1780-1783- ajavahemikul koostati Punase Torni inventariseerimisjoonis 1783- koostati Punase Torni rekonstrueerimisprojekt, milline realiseeriti 1783-1892- Punane Torn eksisteeris kahekorruselise vangitornina 1892-1893- rekonstrueeriti Punane Torn linnaarhiiviks 1883-1908- täitis Punane Torn linnaarhiivi funktsioone 1908-1970- täitis Punane Torn mitmesuguseid arhiivseid, klubilisi ja laofunktsioone Punane torn 20 saj. Punane torn hetkel.
R. Schrammiga, kelle ettevõte seda õllekeldrina 69 aastat kasutas. 1896 - ülikool rakendab ruumi teadustööks - siia paigutatakse professor Lewitzky eestvõttel horisontaalpendel, et teha maavärisemise ja magnetiliste nähtuste vaatlusi. Laboratoorium evakueeriti 1915. a. Keldrit kasutati üliõpilasköögi panipaigana, ka pärast II maailmasõda oli siin pikka aega juurviljaladu. 1960.-te aastate algul viidi siin läbi arheoloogilisi kaevamisi ja valmistati ette püssirohukeldri rekonstrueerimisprojekt, et ehitis avalikku kasutusse võtta. 1982 - avati siin populaarne kohvik-restoran, mis töötas kuni 1999. aastani. 2000.aasta novembris avati peale pikki restaureerimistöid taas Püssirohukelder, seekord õllerestoranina. Kasutatud kirjandus: http://www.google.com http://et.wikipedia.org/wiki/Esileht
R. Schrammiga, kelle ettevõte seda õllekeldrina 69 aastat kasutas. 1896 - ülikool rakendab ruumi teadustööks - siia paigutatakse professor Lewitzky eestvõttel horisontaalpendel, et teha maavärisemise ja magnetiliste nähtuste vaatlusi. Laboratoorium evakueeriti 1915. a. Keldrit kasutati üliõpilasköögi panipaigana, ka pärast II maailmasõda oli siin pikka aega juurviljaladu. 1960.-te aastate algul viidi siin läbi arheoloogilisi kaevamisi ja valmistati ette püssirohukeldri rekonstrueerimisprojekt, et ehitis avalikku kasutusse võtta. 1982 - avati siin populaarne kohvik-restoran, mis töötas kuni 1999. aastani. 2000.aasta novembris avati peale pikki restaureerimistöid taas Püssirohukelder, seekord õllerestoranina. 2. PILDID *SAAL *SCHRAMMI KAMBER *KATARIINA TUBA *SAAL 3. KÜSIMUS – VASTUS 3.1. Ettevõtte nimi, juriidiline nimetus ja aadress. Moonaladu OÜ Püssirohukelder Lossi 28 Tartu, 51003. Reg nr. 12303705
Rannapargi kogualaga 48,4 ha. Tegelikult on park kuurortlinnas olnud juba pea 130 aastat, kuid oma postmodernistlikumale väljanägemisele läks ta üle 2010. aasta suvel, kui viidi lõpule rannapargi rekonstrueerimine, millega anti uus funktsioon pargi 9,6 hektarilisele alale. Rekonstrueeritava pargi projekti eesmärgiks oli tagada Pärnu linna elanikele ning linna külastavatele turistidele atraktiivne, aasta läbi kasutatav ja turvaline keskkond vabaaja veetmiseks. Pärnu Rannapargi rekonstrueerimisprojekt hõlmas Rannapargi ala, mis jääb Tammsaare, Lehe, Supeluse tänavate ja Ranna puiestee vahele ning Ranna puiesteest mere poole jäävat ala Lehe ja Supeluse tänavate pikenduste vahel. (Pärnu Rannapargi rekonstrueerimine) Joonis Antud park on huvitav kooslus liigirohke looduse ja linnaläheduse poolest. Park kuulub liigirohkuse tõttu ka looduskaitse alla. Näiteks võib leiab Pärnu rannapargist järgnevaid taimi:
annaabi.ee 
