komponentidest ei ole baasmõistetega kirjeldatavad või vajalikul määral kirjeldatavad ning eelnevalt nimetatud puuduse ületamiseks püütakse allesjäetud baasmõistete kirjeldusjõudu suurendada ja “tulemuseks on keerulised, vastuolulised ja argimõistetega mitteühilduvad “kategooriad””. (Rosentau 2004, lk 14) Mario Rosentau ise panustab kolmandale reduktsioonitüübile, milleks on temaatiline reduktsioon, mis “seisneb uurimisobjekti rekonstrueerimises või modelleerimises läbi ettevõetud temaatiliste piirangute”. Mario Rosentau on seisukohal, et temaatiline reduktsioon “näib olevat enam õigustatud siis, kui uuritava asja kohta on olemas väljakujunenud koolkonnad ja teooriad, ent ponnistustele vaatamata esinevad vastamata küsimused”. Viimatikirjeldatud olukord näib olevat ka õigusega – “on olemas põhjalikud ja tõepärased teooriad ja nende järgi joonduvad koolkonnad, ent üha võib küsida “Mis on õigus
sobi seetõttu. Ta tunnistab siiski Dilthey edusamme võrreldes Windelbandi- ga, sest ta näeb probleeme seal, kus Windelband neid veel näha ei osanud. Dilthey teeb erinevust teadmise ja vahetu kogemuse vahel indiviidist. Collin- gwood ei ole lahendusega rahul ja pakub oma asemele. Probleemi nägemine on siiski eeldus selle lahendamiseks.19 Ka Collingwood arvab, et ajalugu elab edasi, seda aga siiski mitte oleviku vahetus kogemuses. See toimub pigem uurimisobjekti rekonstrueerimises. Sealjuures ei ole olulised mitte ainult tunded vaid ka mõtted, mis objekti tekitasid. Tundeid täies mahus taastada ei saa, küll aga ratsionaalseid ideid. Collingwoodi arvates on ajaloo mõte mineviku kaasaegses taastamises. Pan- nes end minevikusituatsiooni, üritame rekonstrueerida, mida keegi mõtles või kavatses.20 17 Jaa-jaa, “Atomiku” raamatus elatakse kah läbi. Ei ole üldse nii ajaloole ainuomane. . .
komponentidest ei ole baasmõistetega kirjeldatavad või vajalikul määral kirjeldatavad ning eelnevalt nimetatud puuduse ületamiseks püütakse allesjäetud baasmõistete kirjeldusjõudu suurendada ja "tulemuseks on keerulised, vastuolulised ja argimõistetega mitteühilduvad "kategooriad"". (Rosentau 2004, lk 14) Mario Rosentau ise panustab kolmandale reduktsioonitüübile, milleks on temaatiline reduktsioon, mis "seisneb uurimisobjekti rekonstrueerimises või modelleerimises läbi ettevõetud temaatiliste piirangute". Mario Rosentau on seisukohal, et temaatiline reduktsioon "näib olevat enam õigustatud siis, 169 kui uuritava asja kohta on olemas väljakujunenud koolkonnad ja teooriad, ent ponnistustele vaatamata esinevad vastamata küsimused". Viimatikirjeldatud olukord näib olevat ka õigusega "on olemas põhjalikud ja tõepärased
annaabi.ee 
