ohustatud kessoontve tekkimisega. Nendes tingimustes kllastub veri ja koevedelikud suurenenud hulka hapnikuga ja lmmastikuga. Sukelduja puhul peab tusma pinnale aeglaselt, et rhk alaneks pikkamda. Kui rhk alaneb kiiresti hakkab lmmastik erituma mullidena, mju on kesknrvi ssteemile ja esinevad selja- ja peaaju kahjustused, te tunnete suurt valu jsemetes ja htlaselt tekkib unisus. Esinevate smptomite puhul, tuleb haigenendu viia krge rhu tingimustesse ehk rekompressiooni. ##ISIKSUSE TEST## 1.jah - E 2.jah - N 3.ei 4.ei 5.jah 6.ei 7.ei 8.ei 9.jah - N 10.jah - E 11.ei 12.jah 13.jah - E 14.ei 15.ei - E 16.ei 17.jah - E 18.jah 19.jah - N 20.jah 21.jah - N 22.jah - E 23.jah - N 24.ei 25.jah - E 26.ei 27.jah - E 28.jah - N 29.jah - E 30.jah 31.jah - N 32.jah - E 33.jah - N 34.ei - E 35.ei 36.ei - L 37.jah - E 38.ei 39.ei 40.jah - N 41.ei - E 42.jah 43.jah - N 44.ei 45.ei 46.jah - E 47.ei 48.jah 49.jah - E 50.jah - N 51.ei - E 52.jah -N 53.jah 54.jah 55.jah - N 56
Koormise vähendamist nimetatakse käsitlemisel jaotatakse pinnased: liivad ja savid. Liivad oma tekkelt enamasti teradest pinnas koosneb. dekompressiooniks. Vajadusel võib seejärel koormust uuesti suurendada, teha settepinnalised. Looduslikud pinnased koosnevad erimõõdulistest teradest. 1.4.2 Aeromeeteranalüüs Kasutatakse pinnase lõimise määramiseks, niinimetatud rekompressiooni tsükkel või tsüklid. Terade üheaegsel langemisel võivad liivas tekkida ka väikesed võlvikesed, mille kasut Stokes'i valemit, mis annab sfäärikujulise keha langemiskiiruse (cm/s) Esimene koormis valitakse võimalikult väike, arvestades seadme tehnilisi alla jäävad tavalisest suuremad poorid. Sellised võlvid võivad olla üsna seisvas vedelikus olenevalt terade läbimõõdust, tihedusest ja vedeliku võimalusi
Kui mõõtkellade näidud püsiva koormuse puhul enam ei muutu, see tähendab tihenemisprotsess on lõppenud, asetatakse uus, suurem koormis ja määratakse jälle proovi kõrgus stabiliseerunud vajumi juures. Kogu protsessi korratakse kuni kavandatud lõppkoormuseni. Seejärel vähendatakse astmekaupa koormust ja fikseeritakse igal koormusastmel proovikeha kõrgus Koormise vähendamist nimetatakse dekompressiooniks. Vajadusel võib seejärel koormust uuesti suurendada, teha niinimetatud rekompressiooni tsükkel või tsüklid. Esimene koormus valitakse võimalikult väike, arvestades seadme tehnilisi võimalusi. Pinnas tiheneb igal koormusastmel ja tema kokkusurutavus väheneb. Võrdsete koormusastmete korral põhjustaks iga järgmine väiksema deformatsiooni. Enam vähem võrdse deformatsiooni saavutamiseks on otstarbekas suurema kogukoormise puhul kasutada suuremaid koormusastmeid. Standardseks loetakse sellist koormisastme suurust, mis võrdub eelnevalt saavutatud koormisega