teatrifestival "Kontakt", rahvusvaheline maimess "Ettevõtlus 95", näitus "Raamat ja kiri 1990" Kirjutatakse taimesordid, nt. kartul "Jõgeva kollane", õunad "Paide taliõun", punane sõstar "Hollandi punane"( ilukirjanduslikus tekstis võib tuntumaid sorte kirjutada kui nimetusi - nt. suislepp, valge klaar). Keelevääratusi (Uued ajad, uued kombed) Sirje Mäearu Reklaamsilte ja -tekste lugedes torkab silma tava kirjutada liitsõnalise või muidu pikema nime sees (sõna keskel!) teinegi komponent või lihtsalt üks suvaline täht suurelt, nt (aktsiaseltsid) BalSnack, TalBest, RaSiRex, (kauplused) AlekSiil, JamboLaya, (kohvik) HõbeKass, (hambapasta) FloraDent. Keegi ei keela kunstnikke, kes reklaamsilte jms kujundavad, suur- ja väiketähtedega mängimast. Palju olulisem on, et ettevõtja, kes oma ettevõttele või tootele nime paneb, oskaks
Praegusel uuskreeka keelel oli kaks kirjakeeleteisendit: katharevusa (ametlikus asjaajamises ja teaduslikus kirjanduses kasutatav, vanakreeka keelt matkiv kirjakeel) ning dimotiki (rahvakeel, kasutati ka ilukirjanduses). Alates aastast 1974 on ametlikult kasutusel üksnes dimotiki. Ladina ja teistegi keelte kaudu on kreeka keele elemente kandunud ka eesti keele sõnavarasse. Tavainimesena kreeka keele tähestikku vaadates ja tänava-, asutuse-, äri- ning reklaamsilte lugeda üritades tabab meid kindlasti teatud äratundmisrõõm, mis seostub kas tuttava kirillitsa või meie matemaatikatundidega minevikust (gamma) , (delta), (lamda), (sigma), (omega) ... seda loetelu võib veelgi pikendada. I-häälikust on lausa kolm erinevat varianti tähemärkidena: (iita), (joota), (ipsilon). Seega Korfu kreekakeelne nimi Kerkyra hääldus kõlab Kerkira. Olgu siinkohal välja toodud väike teadmine sellest, et kreeka keele kirjapildi hääldus ei vasta
See ajab inimese pigem segadusse ja oma asukoha positsioneerimiseks hakkab ta seejärel kasutama teisi, natuke kindlamaid allikaid. Tartu puhul hetkel segadust ei teki. Iga reklaamsilt on eristatav ning seega saab teda kasutada maamärgi kiiremaks tuvastamiseks. Hoone või asutuse nimelist reklaamsilti võiks pidada maamärgi tunnuseks, kuna ta aitab hõlpsasti hoone identifitseerida. Kuid mitte kõigil antud töös autori poolt tuvastatud maamärkidel pole kindlaid reklaamsilte ega muid paigaldatud rekvisiite, mis aitaks kaasa teatud maamärgi identifitseerimisele. Päevavalguses on hoone eripära – kuju, suurus, värv jne. hästi näha. Öösel on sellised hooned sageli mingis osas valgustatud, seda just tema eripärade väljatoomiseks. Näiteks võiks siin tuua valgustatud kirikutornid, hoone seinte valgustamine on suhteliselt populaarneka siis, kui tegemist on kaubandusliku hoonega (Kaubamaja). Samuti on väga äratuntavaks tehtud Tigutorni torn, mis