tulevikuks. Aina suurenev alkoholi tarbimine, suitsetamine ning keelatud ainete tarbimine mõjuvad halvasti pikale elueale ning tervisele. Noorte terviseprobleemid mõjutavad kaudselt majandust halvenenud õppeedukuse kaudu koolis. Üheks oluliseks võimaluseks parandada Eesti inimeste tervislikku seisundit, on vähendada alkoholi tarbimist ning suitsetamist. Selleks tuleks oluliselt vähendada reklaame nii televisoonis, ajakirjades-ajalehtedes kui ka reklaamplakatitel. Samuti on tulemusi näidanud alkoholi-ja tubakaaktsiisi tõstmine, mis paneb inimesi rohkem mõtlema tarbimise vähendamise peale, samas tuleb sealt riigile rohkem raha, mida omakorda saab suunata tervisesüsteemi. Teine lahendus parandada olukorda, on alustada töötajate motiveerimist oma tervise eest hoolitsemiseks. Heaks näiteks on firmad, mis pakuvad oma töötajatele võimalust kasutada treeningsaale ja erinevaid sportimisvõimalusi oluliselt odavama hinnaga. Samuti on oluline
saanud väga laialdaselt levinud tsitaat "Tänapäeval teavad inimesed kõige hinda ja mitte millegi väärtust". Mina arvan, et kõik ei ole nii must-valge ning see ütlus on vägagi lihtsalt ümberlükatav. Hind on midagi, mida saab koguseliselt väljendada. See on number, mis tähistab millegi väärtust, kuid sel kohal tähendab väärtus maksumust. Me näeme hindasid iga päev ning igal pool: internetipoodides, reklaamplakatitel, poelettidel kaupade juures. Hind on justkui väärtus, mida kirjeldab summa ning mida saab numbriliselt tähistada, kuid seda sorti hind ei määra ära eseme olulisust. Hind ei määra ära asja emotsionaalset ja hingelist väärtust, mis on suuresti varieeruv iga inimese jaoks. Kurb tõsiasi on see, et inimesed ostavad endale esemeid, makstes nende eest kõrget hinda, tihti mõtlemata, kas neil on seda eset tarviski. Kuid siski jäävad nad arvamusele, et
Marianne Mitt 10.C ,,Tantsija" Retsensioon Käisin Saaremaa Kunstistuudio kunstigaleriis vaatamas Laura Arpo maalinäitust, mis kandis nime ,,Tantsija". Kuigi reklaamplakatitel oli kirjas, et näitus kestab vaid 12. jaanuarist kuni 20. veebruarini, käisin mina seda uudistamas veel 22. veebruaril. Kunstnik Laura Arpo on sündinud ja üles kasvanud Kuressaares, kuid 2004. aastast alates elab Tallinnas. Naine ise ütleb enda kohta nii: ,,Kunstiga olen tegelenud juba väiksest tüdrukust peale, nii kaua kui ennast mäletan". Näitus ,,Tantsija" on 26-aastase kunstniku esiknäitus. Selle peamiseks inspiratsiooniallikaks on naise keha ja tantsijad, eriti baleriinid
Osturallid ja müügipäevad näitavad seda, et eesti inimene on hinnatundlik ega vabane sellest niipea. Elu areneb tsükliliselt. Kui on masu, siis tehakse kulutusi vähem ja panustatakse sooduspakkumistele. Ainult kas tasub kõige selle nimel tallata jalge alla eneseväärikus, vaat see on iseasi. Elu lõpuni varusid ka ei soeta. (Paavo 2011) Inimesi just meelitab kõige rohkem ostma soodustooted, kus on ära mainitud kas teles või reklaamplakatitel, eriti mõjutab meid hinna summad, nt 0.99 või 1.99 eurot. Just see paneb meie mõistuse tööle, et see on ju odav, et ei ole kallis, mis vahest ka mulle mõjub sest ega minu ost tegemata ka jää. Ostuhullus ja osturalli elavad vaatamata majandus surutisele rõõmsalt edasi, sest eestlastel on varude soetamine veres ja kui midagi odavamalt saab, võetakse kasvõi võlgu aga ost tegemata ei jää. 90% ostuhulludest on
sümboolikat, teadvustada ettevõtteideid ja eesmärke. Sponsorluse viisid: · ürituste korraldamise toetamine (spordivõistlus, kultuurialane üritus jne.); · heategevus; · näit. kultuuritegelaste, sportlaste toetamine; · raadio- ja televisioonisaadete toetamine; · ühiskondlike objektide ülalpidamise ja ehitamise toetamine jms. Spordivõistluste ja kultuuriürituste toetajate nimed on tihtilugu ürituse reklaamplakatitel ja piletitel. Mõnikord nimetatakse sponsoreid ka ajakirjanduses sündmuse kajastamisel. Kui toetatakse mõnd meediaüritust, ei tohiks toetajale tänu avaldamise ja tema reklaamimisega üle pakkuda.
annaabi.ee 
