Võib väita, et sotsiaalministri tagasiastumisel oli suur roll täita ajakirjandusel. Ministrit survestati erinevate meetoditega, alustades halastamatute intervjuu küsimustega, lõpetades kannatanute järjekindla kajastamisega. Selle kaudu mõjutati avalikku arvamust, mile tagajärjel minister tagasi astus, sest oli kaotanud igasuguse usalduse rahva silmis. Meedia kipub sündmusi üle vindi keerama, sest enamik ajalehti, tele- ja raadiokanaleid kuulub eraomanikele ning elatub reklaamirahast. Eestis on õnneks ka Rahvusringhääling, mis hõlmab samuti kõiki meedia valdkondi, kuid erinevus seisneb selles, et seda rahastab Eesti riik. Rahvusringhääling peab lähtuma teatud seadustest, mis kirjutavad ette prioriteedid ja programmi. Riigi poolt rahastatud meedia tasakaalustab kasumit taga ajavaid meediaettevõtteid ning võimaldab pakkuda mitmekesisemat teemadevalikut. Kui erameedia otsib skandaali, verd ja konflikte, siis
tarbija tavaliselt vahet, kas tegemist on ravimi või toidulisandiga. Pigem on oht, et toidulisandite reklaami korrastamatus tekitab tarbijates segadust – reklaam loob inimestes põhjendamatuid ootusi ja sageli ka valesid arusaamu. Firmad, mis tegelevad samades valdkondades üritavad reklaamides lubadustega üksteist üle trumbata. Ühed teevad seda eetiliselt, teised aga kõiguvad vägagi eetilisuse piiril. Miks ei võiks need firmad vähemalt osa reklaamirahast investeerida parem oma töötajatesse? Muidugi on ka tõeliselt lõbusaid ja toredaid reklaame. Mida on isegi tore vaadata, iseasi kas need reklaamid kohe ostma kutsuvad. Liialt palju on neid igal juhul. Ja muutuvad üsna tüütuks. Samas on see arusaadav, et firmad peavad oma tooteid reklaamima. Praeguse majanduskriisi ajal toimuvad kõikjal koondamised ning inimestel on kadunud kindlusetunne. Seda kõike vaadates taban ennast taaskord mõtlemast – kes kokkuvõttes selle kõige eest maksab
V�ib v�ita, et sotsiaalministri tagasiastumisel oli suur roll t�ita ajakirjandusel. Ministrit survestati erinevate meetoditega, alustades halastamatute intervjuu k�simustega, l�petades kannatanute j�rjekindla kajastamisega. Selle kaudu m�jutati avalikku arvamust, mile tagaj�rjel minister tagasi astus, sest oli kaotanud igasuguse usalduse rahva silmis. Meedia kipub s�ndmusi �le vindi keerama, sest enamik ajalehti, tele- ja raadiokanaleid kuulub eraomanikele ning elatub reklaamirahast. Eestis on �nneks ka Rahvusringh��ling, mis h�lmab samuti k�iki meedia valdkondi, kuid erinevus seisneb selles, et seda rahastab Eesti riik. Rahvusringh��ling peab l�htuma teatud seadustest, mis kirjutavad ette prioriteedid ja programmi. Riigi poolt rahastatud meedia tasakaalustab kasumit taga ajavaid meediaettev�tteid ning v�imaldab pakkuda mitmekesisemat teemadevalikut. Kui erameedia otsib skandaali, verd ja konflikte,
annaabi.ee 
