katoliiklastele.Poola Liivimaa-poliitikas tõusis usuküsimus keskseks 1582. aastast. Tollane paavst Gregorius XIII (ametis 15721585) oli võtnud eesmärgiks taastada katoliiklus Põhja-Euroopas ja ühtlasi tugevdada Rooma kiriku mõju idas. Liivimaad käsitati võtmealana protestantliku Skandinaavia ja "skismaatilise" (s.t. kreeka õigeuskliku) Venemaa vahel, mistõttu sellele pöörati erilist tähelepanu. Liivimaa rekatoliseerimist juhtis isiklikult paavsti legaat, rahvusvahelise tuntusega jesuiit, itaallane Antonio Possevino. Oma tegevust Põhja-Euroopas 1570. aastail Rootsist alustanud Possevino oli muuhulgas ka vahendajaks 1582. aasta Vene-Poola rahulepingu sõlmimisele.Eesti alal seati jesuiitide residents sisse Tartusse. Nagu mujalgi, olid ka Liivimaal nende tegevuse peasuunad lisaks misjonile haridus- ja kasvatustöö. Tartu residentsist
kõik lapsed. 1601. aasta näljahäda ja sellele järgnenud katk viisid hauda suurema osa linnarahvast. Tagasilöögi sai kooliõpetus, katkes eestikeelsete raamatute väljaandmine, kadus rahva kirjakeelt viljelnud haritlaste vanem põlvkond. Liivi sõja tõttu varises Vana-Liivimaa könföderatsioon kokku: Tallinn, Harju-, Viru- ja Järvamaa liideti Rootsiga, Lõuna-Eesti läks Poola koosseisu, Saare-Lääne piiskop müüs oma valdused Taani kuningale. Rekatoliseerimist alustati rahvakeelt oskavate jutlustajate, pihiisade ja pastorite ettevalmistamisest. Erilist tähelepanu pöörati seejuures noorsoo kasvatamisele ja õppeasutuste rajamisele. Tartu kool sai 1585.a. kolleegiumi õigused. Õpilased elasid internaadis. Jesuiitide kolleegiumid jagunesid õppetegevuse alusel alam- ja ülemastmeks. Esimeses astmes oli viis, teises kolm klassi. Tartus avati viis klassi, mis vastas gümnaasiumi kursusele. Põhiainete õpetamine tomus ladina keeles. 1585
lapsed. 1601. aasta näljahäda ja sellele järgnenud katk viisid hauda suurema osa linnarahvast. Ragasilöögi sai kooliõpetus, katkes eestikeelsete raamatute väljaandmine, kadus rahva kirjakeelt viljelnud haritlaste vanem põlvkond. Liivi sõja tõttu varises Vana-Liivimaa könföderatsioon kokku: tallin, Harju-, Viru- ja Järvamaa liideti Rootsiga, Lõuna-Eesti läks Poola koosseisu, Saare-Lääne piiskop müüd oma valdused Taani kuningale. Rekatoliseerimist alustati rahvakeelt oskavate jutlustajate, pihiisade ja pastorite ettevalmistamisest. Erilist tähelepanu pöörati seejuures noorsoo kasvatamisele ja õppeasutuste rajamisele. Tartu kool sai 1585.a. kolleegiumi õigused. Õpilased elasid internaadis. Jesuiitide kolleegiumid jagunesid õppetegevuse alusel alam- ja ülemastmeks. Esimeses astmes oli viis, teises kolm klassi. Tartus avati viis klassi, mis vastas gümnaasiumi kursusele. Põhiainete õpetamine tomus ladina keeles. 1585
läks Vene-Rootsi piir tagasi Narva jõele. Esimene katse vallutada Läänemere-äärsed alad lõppes Venemaale tulemusteta. Poola-Rootsi-Taani jätkuv vastasseis Pärast Stefan Batory surma valiti Poola troonile Rootsi kuninga Johan III ja Poola printsessi Katariina poeg Sigismund III [15871632). Pärast isa surma 1592 päris Sigismund ka Rootsi trooni. Poola ja Rootsi vahel kujunes nüüd personaalunioon. Fanaatilise katoliiklasena üritas Sigismund III ka Rootsi rekatoliseerimist, mis tekitas tugevat vastuseisu. Riigipäeva otsusel võis Rootsi kuningaks olla vaid luterlane. Protestantlik opositsioon koondus Gustav Vasa noorima poja, Sigismundi onu Södermandlandi hertsogi Karli ümber. Sigismund III jaoks valikut polnud. Pärast lüüasaamist 1598 Stångebro lahingus oli ta sunnitud taanduma. 1604. aastal krooniti Karl IX Rootsi kuningaks [1604 11]. Konflikt Rootsi trooni pärast vallandas 1600. aastal Liivimaal Rootsi-Poola jätkusõja. Mõlemad
annaabi.ee 
