Eesti suurimad impordiartiklid on: 1) Masinad ja seadmed 35% 2) Tekstiilid 19% 3) Mineraalsed kütused 19% 4) Keemiatooted 9% 5) Toidukaubad 6% Eesti tähtsaimad impordipartnerid on Soome 14,52% , Leedu 10,84% , Läti 10,47% , Saksamaa 10,33% , Venemaa 8,59% , Rootsi 8,34% ning Poola 5,63% . Eesti riigireiting: · 2. juulil 2007 kinnitas Standard & Poor's Eesti riigireitingu tasemel A, kuid muutis väljavaate stabiilsest negatiivseks. Reitinguagentuur Moody's kinnitas juulis 2007 reitingu tasemel A1, muutes väljavaate positiivsest stabiilseks. Reitinguagentuur Fitch kinnitas juulis 2007 Eesti riigireitingu tasemel A stabiilne. · 23. juulil 2008, kinnitas reitinguagentuur Standard & Poor's Eesti Vabariigi pikaajalise reitingu tasemel A ja lühiajalise reitingu tasemel A-1. Samal ajal kinnitas reitinguagentuur ülekannete ja konverteeritavuse hinnangu tasemel AA. Eesti
panustanud Islandi majanduse langemisele. Riigi finantsinspektsioon on asja uurinud ja leidnud, et riskifondid on levitanud kuuldusi selleks, et turuga manipuleerida ja selle pealt teenida. Spekulatsioonide keskmes on olnud Islandi pangad ja vähe läbipaistev nn laenuderivaatide turg. Fondid on oma raha mänginud selle peale, et Islandi pankade laenukahjumid kasvavad. Pärast kriisi tekkimist mullu suvel on selliste derivaatide hinnad tõusnud kõrgustesse. Nii langetas reitinguagentuur Moody's hiljuti Islandi reitingut ning Standard & Poor's näitas näpuga riigi kõrge riskitasemega pankadele, klassifitseerides need ühele tasemele näiteks Lõuna-Aafrika ja Brasiilia pankadega. Probleemide taga on islandi majandusteadlase Olafur Isleifssoni hinnangul pangandussektori kasv ja kalanduse osakaalu vähenemine SKPst. Kui 1980. aastal oli kalanduse osa SKPst 16%, siis 2006. aastaks oli see langenud 6%-le. Finantssektor seevastu on kasvanud 17%-lt 1998. aastal 26%-le 2007
pangale pankrotti kuulutada lihtsalt pahatahtlusest pank vaidlustaks sellise käitumise kohe kohtus ja nõuaks kahjutasu. Ka isiklike huve ei maksa ühegi pankrotiavalduse tagant otsida. Keskpangale on iga panga pankrott alati väga raske probleem. Lõppsõna Eesti raha ja sellega igati seotud pangandust võib pidada omamoodi rahvuslikuks uhkuseks. Kuigi meie pangad on peamiselt välisomandis, töötavad nad siiski meie heaks ja teevad oma tööd hästi. 2001 aasta lõpus otsustas Reitinguagentuur Fitch tõsta Eesti pikaajaliste välisvaluutakohustuste reitingu ehk riigireitingu tasemele A, lühiajaliste väliskohustuste reitingu tasemele F1 ja Eesti krooni pikaajalise reitingu tasemele A+. Varasem Eesti riigireiting oli tasemel BBB+, mis tähendab esmakordset jõudmist nn. Areitingugruppi, märkis Sutt. Lühiajaliste väliskohustuste reiting tõusis tasemelt F2 ja Eesti krooni pikaajaline reiting tasemelt A.