............................................................................ 119 3.2.2.1 Sissejuhatus .......................................................................................................................................................119 3.2.2.2 Gravitatsiooniväli ...............................................................................................................................................119 3.2.2.3 Reissner-Nordströmi meetrika ..........................................................................................................................120 3.2.2.4 Aeg ja ruum elektromagnetväljades ..................................................................................................................121 3.2.2.5 Keraväline aegruum ...........................................................................................................................
3. Elektri- ja magnetväljal ( ja seega elektromagnetväljal ) on energia ( mass ja impulss ) ning järelikult suudavad need väljad kui energiaväljad kõverdada aegruumi nii nagu seda teevad kehade massid. Oluline on märkida seda, et elektromagnetväli ise ei ole tingitud aegruumi kõverdusest, kuid on võimeline mõjutama aegruumi struktuuri. 4. Elektrilaengu ( magnetlaenguid looduses ei eksisteeri ) mõju aegruumile kirjeldab üldrelatiivsusteoorias tuntud Reissner-Nordströmi meetriline matemaatika. 115 5. Mida suurem on kehal mass, seda rohkem see aegruumi kõverdab ja sama on tegelikult ka elektrilaenguga – s.t. mida suurem on kehal elektrilaeng ( ehk mida rohkem on väljal energiat ), seda enam kõverdab see aega ja ruumi. Kuid siin peab arvestama seda, et kui keha massi mõju aegruumi meetrikale on pöördvõrdeline raadiusega ehk kaugusega massist,
= 4 5 ° + /2 S2 45 ° - /2 3 4 5 ° - /2 1 z y J o o n is 8 .8 L ih k e jo o n e d (p u n k tiirjo o n e d ) ja K ö tteri v a le m i tä h ise d Kötteri valemid on aluseks piirtasakaalu seisundi määramisel. Prandtl ja Reissner võttes aluseks Kötteri valemid ja joonis 8.9 toodud arvutusskeemi andsid tasapinnalise ülesande lahenduse eeldusel, et on tegemist kaalutu pinnasega. 4 5 ° + /2 qu C q 0 = h A B D
annaabi.ee 
