Hirm asendus armuga ja paremate aegade lootusega, paradiisi taheti näha juba maises elus. Thomas More (1478-1535) inglise renessansi alguse tähtsaim tegelane. Õppis kirjandust, filosoofiat, kreeka ja lad keelt ning antiikkultuuri. Oli seotud Oxfordi humanistide ringiga. 1935.a kuulutas roomakatoliku kirik More'i pühakuks. More sai tuntuks 1516.a ilmunud lad k teosega ,, Utoopia". Teose kavandas ja osaliselt ka kirjutas ta oma Flandria reisil. Raamat kujutab endast seikluslikku reisiromaani, see koosn meresõitja Hythlodayga peetavatest vestlustest, kuhu on põimitud maist paradiisi kirjeldavad legendid. Teose tegelik allikas oli tolleaegne reaalsus, millele More'i loodud õiglane kodanikühiskond pakkus nii kontrasti kui ka alternatiivi. More püüdis oma teosega ellu kutsuda Platoni ideaalriiki. Sõnad ,,utoopia" ning ,,utoopiline" ongi hakanud kajastama ebareaalseid teostamatuid unistusi ja soove. Utopistlik romaan on olnud populaarne zanr More'i ajast meie päevini
revolutsioonile. Ta on 18. sajandi kõige radikaalsem kirjanik. R kirjutas valgustusromaani see on eriline zanr, see on filosoofiline ja poliitiline romaan, mille ülesandeks oli levitada teatud poliitlisi ja filosoofilisi ideid. Valgustajad arvasid, et inimesteni jõuavad ideed palju 14 kiiremini, kui nad ei ole seletatud kuiva traktaadi vormis, vaid kunstilises vormis. Reisiromaani vorm on väga soodne selleks, et seletada kõikvõimalikke ideid. Reisiromaan võimaldab seostada väga erinevaid asju väga lihtsalt. R-i romaani puhul on olemas reisija, kes sõidab Peterburist Moskvasse. See oli kõigile hästi tuntud tee. Peatükkide nimetused on postijaamade nimetused. Tegevus on aga väga vähesel määral seotud konkreetsete postijaamadega. Iga peatükk väljendab mingisugust ideed või ideede kompleksi, aga seda tehakse mingisuguse konkreetse näite abil
sümmeetrilise süzee – tegelaste paar. Fieldingu järgi tuleb tundiga inimese maski taha, et saada aru, kes ta päriselt on. Vastandlikud karakterid, aga tegelikult on seal näivuse ja tegelikkuse konflikt. Autor on tekstis ja räägib enda nimel, mis tekitab teatava pinge, kuna ta jagab tihtipeale ka vihjeid või ettekuulutusi. Lawrence Sterne on ennekõike sentimentalist. Ta on kirjutanud antireisiromaani „Tundeline teekond“, mis on kirjutatud tavalise reisiromaani vastu. Jutustavat ei seostata ümbritseva keskkonnaga, vaid kirjeldatakse seda, mida elab see reisides läbi. Peategelaseks on Yorrich, kelle tundeelu rõhutatakse. Sterne on kirjutanud suure antiromaani „Tristan Shandy elu ja arvamised“. See on kirjutatud omalaadse jämeda huumoriga. Sterne tahab kirjutada sellest, kuidas on peategelase arvamused formuleerunud. Romaani oluliseks osaks on kõrvalepäiked, ei eksisteeri lineaarset joont. Autor kaldub tihti peategelasest kõrvale
annaabi.ee 
