Kuubast lahkudes tuleb lennujaamas tasuda maalt lahkumise maks 25 USD inimese kohta. Maksust on vabastatud alla 2-aastased lapsed ja transiitreisijad, kes ei lahku transiittsoonist ja kelle saabumine Kuubale ja lahkumine Kuubast toimub sama päeva jooksul. Vaktsineerimine ei ole kohustuslik, kaasa võiks võtta kõhutablette kõhuhädade vastu. Kõikvõimalikke putukaid on kohapeal palju, siinkohal on abiks sääsetõrjevahendid. Kuuba CUCi maale toomine ja välja viimine on keelatud. Reisirahaks sobib kaasa võtta eurosid, mitte USD. USD vahetamisel CUC-iks võetakse vahetustasu 10 %. Muude valuutade vahetamine on soodsam. Krediitkaartidest VISA ja Euro Master sobivad maksmiseks vaid 6 mõnedes hotellides. (Krediitkaart ei tohi olla väljastatud USA panga poolt). Makstes krediitkaardiga või võttes kaardiga sularaha lisandub summale 11,24 % teenustasu. Suurimad linnad: La Habana (Havanna) 2 096 000 in.
riikide järgi jagunes järgmiselt: Ants Piip Inglismaale, Kaarel Robert Pusta ja Ferdinand Kull Prantsusmaale, Jaan Tõnisson Skandinaaviasse, Karl Menning ja Mihkel Martna Saksmaale ja Sveitsi ning Eduard Reinhold Virgo Itaaliasse. Delegsatsioon ei olnud esialgu mõeldud alaliseks. Ta pidi vaid üle andma Maanõukogu vanematekogu poolt koostatud memorandumi Eesti poliitilise olukorra kohta vastavaile valitsusile ja siis saadud vastustega tagasi tulema. Reisirahaks anti igaühele 10 000 rubla, mille dr. Jaan Raamot oli muretsenud toitlussummadest. Memorandum, selgitades Vene riigi keskvõimu lagunemist, tõi ühtlasi ära Maanõukogu otsused 15. (28.) novembrist 1917 ühes vanematekogu ja poliitiliste parteide esindajate otsusega iseseisvuse kohta 1. (14.) jaanuarist 1918. Märgukirjas avaldati lootust, et ,,kõik riigid tunnistavad, et nende huvides on nõus olla sellega, et Eesti tunnistab oma rippumatust". Märgukirjadele vastati. 1
Kirikuga seotud atribuutikast pandi kirstu kaelarist ja palveleht ( 2000: 154). 1998.-1999. aastatel korraldatud etnosotsioloogiline küsitlus Kagu-Eestis kinnitas, et surnule pannakse endiselt kaasa metallraha, mõnikord ka paberraha ja rahakott. Seda on nimetatud Võrumaa kombeks, aga ka vene kombeks (Torp-Kõivupuu 2003:131). Raha paneku tava selgitavad siinsed vene inimesed erinevalt: 1) et rahaõnn jääks perekonda; 2) surnule reisirahaks teispoolsusse; 3) et lahkunu ostaks endale välja koha kalmistul ja varem surnud kadunukesed ei 13 Lang, Merike. Matusekommetest Kirde-Eestis 19. sajandil ja 20. sajandi algul. - Mäetagused, 1984, nr 25, lk 87 [E- folklooriajakiri] http://www.folklore.ee/Tagused/nr25/index.html , viimati vaadatud 30.05.2008. 14 Lang, Merike. Matusekommetest Kirde-Eestis 19. sajandil ja 20. sajandi algul. - Mäetagused, 1984, nr 25, lk 87 [E- folklooriajakiri] http://www.folklore.ee/Tagused/nr25/index
annaabi.ee 
