aasta detsembris, täpset kuupäeva pole teada. Arvatavasti flaami päritolu, kuigi juba mitmendat põlvkonda suguvõsa Bonnis. Isa ja vanaisa õukonnas muusikud. Taheti teha teist Mozartit, ei õnnestunud. Õpetajad: C. G. Neefe, tahtis Mozarti juurde õppima, ei õnnestunud tuli tagasi Viini, kuna ema haige. Temast sai perekonnapea isa alkohoolik, ema surnud. II periood, Viin (1792-1802): varase loomingu periood. Tahtis saada Haydni õpilaseks, oli seda umbes aasta kuni Haydni Londoni-reisini. Erilist sidet ei tekkinud, loomused liiga erinevad. Juba siis nähti neid kolme heliloojat lahutamatus seoses. Hakkasid kujunema sidemed Viini ülikkonnaga, oli vabakunstnik, kes sai toetust aadliperekondadelt. Sai alguses 600, hiljem 4000 kuldnat aastapalka. 1800. aastal esimene avalik esinemine. Kuulmisvaegus hakkas kujunema, peagi sai selgeks et ta jääb täielikult kurdiks. See masendas teda (Heiligenstadti testament kriisi haripunkt ja pööre). Tolle aja
1790. aastal, mil vürst Nikolaus suri sai tema mantlipärijaks poeg Anton. Anton koondas suurema osa õukonnamuusikutest. Haydni töökoht säilis, ent ta hakkas saama väga väikest palka. Kuna õukonnas ei olnud teda enam nii väga vaja lubati tal reisida Londonisse. Reisid läksid väga edukalt ja Haydn nimetati ka Oxfordi Ülikooli audoktoriks. Kui Haydn 1790. aastal Londonisse sõitis, kohtus ta Bonnis noore Ludwig van Beethoveniga ning kuni teise Londoni reisini oli Haydn Beethoveni õpetaja. Oma elu lõpupoole kurtis Haydn nõrkuse, uimasuse, keskendumisraskuste ning paistes ja valutavate jalgade üle. Tänapäeval on kahtlustatud selle tekitajaks arterilubjatust. Ta suri 77- aastaselt 31. mail 1809. Kaks nädalat hiljem saadeti ta viimsele teekonnale Viini Schottenkirches. 15. juunil toimunud ärasaatmistseremoonial kanti ette Mozarti Reekviem. Haydn oli eestkätt instrumentaalmuusika looja. Eelkõige peetakse teda
laeva laius, pikkus, sügavus. Laev, kui ujuv keha, tõrjub välja vee kogust, mis on laeva massile võrdne. Seda nimetatakse laeva veeväljasurveks, mida väljendatakse tonnides. Laeva kandevõime on püsiv väärtus, tema täielikku kandevõimet kasutatakse laeva 7 varude (kütus, vesi, määrdeaine -, toidu-ja muud spetsiaalmäärded tarvikud) ja kasulike lastide pealelaadimiseks. Kütus ja erinevad spetsiaalmäärasid muutuvad reisist reisini ja sõltuvad oma pikkusest ja lasti massist. Nii et kuigi laeva kandevõime jääb konstandiks, tema cargo-kandevõime (cargo deadweight) muutub sõltuvalt laeva varude kaalust(.2005). Laev maksab lõivu erinevaid sadamaid külastades, samuti kanaleid läbides. Niisuguste läbisõide maksumus on erinev ja sõltub laeva sisemisest mahust. Veel üks laeva omadus on laeva lastide mahutavus. Konteinervedude intensiivne areng nõudis
olnud kapteniks 17. laeval. ,,Titanicule oli ettenähtud rohkem kui 900 meeskonnaliiget, kellest üle poole olid seotud reisijate teenindamisega. Nii suurearvulises meeskonnas oli vaid 23 naist. Meeskonna jaotus: 1. Tekil 66 inimest ( 7,5% ) 2. Masinaruumis 325 inimest ( 36, 1% ) 3. Teeninduses ja toitlustuses 494 inimest ( 56 , 4%) Kuna vettelaskmisel ahter ees ei tohi olla laev liiga raske, tuli laev lõpuni ehitada alles sadamas. ,,Titanicu" vettelaskmisest kuni esimese reisini oli kavandatud 305 päeva. Selle ajaga oli vaja ehitada mastid, korstnad ja siseruumid, ning lisada peamasinad ja päästepaadid. 2. aprillil 1912, kolm aastat ja 31 päeva pärast laevale kiilupanekut, oli laev lõpuks valmis. Ühe päeva jooksul oli korraldatud ,,Titanicule" proovisõite. See aga oli tehtud ülepeakaela, sest nii lühikese ajaga ei saa nii suurest laevast täielikku ülevaadet. Üldist paadihäiret ega tulekustutust ei harjutatud, ammugi siis meeskonna tegutsemist