Variatsioonkordaja et võrrelda standardhälbeid. Standardhälbe ja aritmeetilise keskmise suhe protsentides. Näitab suhtelist hajuvust mida väiksem on variatsioonkordaja, seda ühtlasem on kogum. Sissejuhatus Tegin oma uurimustöö reisimise kohta NRG õpilaste seas. Küsitlesin kokku 67-t õpilast, kellest 36 olid naised ja 31 mehed. Kõik õpilased olid 16-18 aastased. Kokku küsisin neilt kümme küsimust: sugu, vanus, kuidas suhtud reisimisse (meeldib/ei meeldi), kas reisid pigem välismaal või Eestis, kaugeim sihtpunkt, millist sõiduvahendit eelistad, mis aegadel reisid enamasti (vaheaeg, kooliaeg), kas räägid mõnd võõrkeelt suhtlustasemel (kui jah, millist), kas võõrkeele oskus on reisil aidanud ja füüsika hinne. Minu uurimustööl oli kolm eesmärki. Esimeseks teada saada, kas reisimine kooli ajal mõjutab õpitulemusi või on NRG õpilased nii usinad, et reisimine õppetöö ajal ei riku nende õppeedukust
1904. aastaks oli USA valmis, et maailm näeks ta arenguid St Loius`i maailmanäitusel. Kaupade väljapanijad üle kogu maailma tõid oma tooted esimesele Ameerika maailmanäitusele. Üks selliseid kaupmehi oli teeistanduse omanik Richard Blechnyden. Algselt oli ta planeerinud anda näitusekülastajatele rohkesti tasuta kuuma tee näidiseid, kuid kuumalaine tõttu ei olnud keegi huvitatud. Päästmaks investeeringut, aega ja reisimisse viskas ta portsu jääd keedetud kuuma teesse ja serveeris esimese jäätee. See oli koos Egiptuse lehvikutantsijaga maailmanäituse hitt. Neli aastat hiljem lõi Thomas Sullivan New Yorgist kotitee. Teekaupmehena pakkis ta hoolikalt iga näidise, mis restoranidele prooviks toimetati. Ta tundis ära turustamisvõimaluse, kui sai teada, et restoranid keetsid teed kottides, vältimaks segadust teelehtedega oma köökides.
Suhtlemist raskendasid ka erinevad dialektid. Põhja-Saksamaa elanikud võisid paremini aru saada hollandlastest kui saksidest või baierlastest. Seetõttu reisiski vaid väike osa ühiskonnast: aadlikud erinevate õukondade vahel, kaupmehed ja käsitöösellid, üliõpilased (peregrinatio academica) ning palgasõdurid. Varauusaja konfessioonivaenused põhjustasid ka arvukalt sundrändeid: teiseusuliste väljasaatmisi või emigreerumisi. 18. saj. suhtumine reisimisse muutus. Nüüdsest hakati väärtustama reiside üldharivat ja kogemusi rikastavat tähendust. Kujunesid teatud rännumagnetid, mis tõmbasid rändajaid üle kogu Euroopa. Suurlinnadest eelistati Pariisi, muuhulgas ka sealsete bordellide pärast, Itaalias käidi tervisevetel ning tutvumas antiikkultuuri pärandiga, Sveits paelus rändajaid maalilise loodusega, Inglismaal uudistati moodsat tehnikat.
annaabi.ee 
