linnaks. 20. sajandi teises pooles veti Valga - Prnu raudtee les, Prnu - Misakla lik ehitati mber laiarpmeliseks. Eesti taasiseseisvumise jrel hakkas kaubavedu vhenema, varsti sai ligust Eesti kige kahjumlikum liin. Reisiliiklus peatus aastal 1996 ja kaubaliiklus aastal 2000. Raudtee veti les aastal 2008. Koos vga palju tkohti pakkunud raudtee sulgemisega hbus ka linn. Hetkel on Misakla Eesti vikseim linn, seal elab alla viiesaja inimese. ks raudtee sulgemise phjus oli ka reisiliikluse vhenemine. Kuid miks reisijate arv nii vike oli? ks phjus oli halb piletimgissteem. Sellel ajal sai pileteid osta ainult jaamadest, rongides pileteid ei mdud. Piletiontrollid toimusid rongides vga harva, mistttu pileteid ei olnud mtet osta. Kuna reisijate hulka vaadati ostetud piletite arvu jrgi, judis kohale vale informatsioon, et liini kasutab vhem inimesi kui tegelikult. Tundus, et liini pole inimestele vaja. Rongide siduplaan ei sobinud reisijatele
Siin on palju häid sadamakohti, mis ei külmu ka talvekuudel ja seetõttu on merevedusid võimalik teha aasta läbi. Eesti meretranspordil on võrdlemisi pikad traditsioonid, mis jätkusid ka Nõukogude okupatsiooni oludes. Mitmeid sadamaid kasutaski pikka aega okupatsiooniarmee, osad lasti lihtsalt laguneda. Samal ajal rajati uus ja võrdlemisi moodne sadam Muugale ja küllaltki korralik laevastik. Peale taasiseseisvumist suutis mereveondus enda kanda võtta järsult kasvanud veod ja reisiliikluse Soome, Rootsi ja Lääne Euroopa riikidega, säilitades samal ajal suure osa Vene transiitveostes. Eesti mereveondus on konkurentsivõimeline ka rahvusvahelisel veoturul, teenides "merevoorimehena" riigile suuri tulusid. Tegelikult ongi mereveondus Eesti suurim eksportharu. Edasist arengut võib hakata takistama TallinnPeterburi raudtee tehniline mahajäämus. Peamised kaubad, mida meritsi veetakse on nafta, puit ja puidutooted, metall, tsement, tahked kütused jne.
vaidlusküsimused tuleviku lahendada.78 Eesti ja Läti esimene raudteekonventsioon sõlmiti 1921. aasta juunis ning seejärel sai alustada rongiliiklust nii ValgaKoikküla kui ka Valga Mõisaküla teel. Läbi Eesti kulgenud PihkvaRiia magistraal kaotas oma kunagise tähtsuse, kuna jäi uues olukorras kolme eri riigi territooriumile jagatuna Läti, Eesti ja Venemaa vahel. Selle osaks olnud ValgaVõru raudtee muutus kõrvaliseks, peamiselt Kagu-Eesti reisiliikluse vajadust rahuldavaks liiniks.79 Eelpool mainitud raudteelõik Valga ja Koikküla vahel tekitas päris suure diskussiooni kohaliku rahva seas ning ajakirjanduseski tõstatati küsimus mitmel korral. Ajaleht ,,Lõuna- Eesti" kuulutas 1921. aastal, et neil, kes ennustasid Valga linna kängumist ilma kitsarööpmelise raudteesõlmeta ning kahtlesid linna Eesti ümbruse võimes Valgat ära toita, pole õigus olnud. Siiski tõdeti, et kaubanduse edenemiseks oleks ülitarvilik uue otsetee
annaabi.ee 
