võtta kuni 2100 reisijat ja 470 autot. Normandy sõitis sel liinil alates 17. aprillist 1997 kuni aasta lõpuni. Fantaasia ja Vana Tallinn Tallinki värvides (1998) Uus juhatus tegi ettevalmistusi ka selleks, et rentimise asemel laevu osta. Kevadel 1997 laiendati Hansatee aktsiakapitali, millega Eesti Merelaevandus aktsiaomanikuna ei saanud kaasa minna, sest oli erastamiseelsel ajal Erastamisagentuuri kontrolli all. Sel viisil eraldus reisilaevandus Eesti Merelaevandusest, kuid reisilaevanduse kaubamärk Tallink jäi Eesti Merelaevandusele. 1997. aastal ostis Hansatee esimese uuema parvlaeva Fantaasia. Selle laeva reisijaruume ehitati ümber ja lisati kajuteid ning töötati välja uudne sinipunavalge väliskujundus. Samast ajast pärineb Tallinki praegune sinipunane korstnamärk. 23. veebruaril 1998 alustas Fantaasia liiklust liinil TallinnHelsingi. Uus liin[muuda Table of Contents Ajalugu......................................
tema enda sadamate, siis need osakaalud vähenevad. Praegu võib umbes kolmandik kaubavoogudest olla seotud transiidiga. Sellest põhiosa moodustab naftatoodete väljavedu Venemaalt. Algul mööda raudteed, siis tankeritega meritsi edasi. Olulisematest kaupadest on Eestit läbinud veel teravili ja väetised, aeg-ajalt ka muud kaubad. Järjest enam on kasvanud transiit läänest Venemaale, seda põhiliselt konteinervedudena, aga ka sõiduautode veona. Teine oluline valdkond on reisilaevandus, mis otseselt seostub ka turismiga. Aastas umbes 8 miljoni reisija edasi-tagasivedu Tallinna-Helsingi ca 80 kilomeetrisel liinil toob tulu nii Eesti kui ka Skandinaavia firmadele ning konkurents erinevate firmade vahel on väga kõrge. Suvisel hooajal väljub pea iga tund mõni praam või kiirlaev Tallinnast Helsingi poole ja tagasi. Eestil on regulaarne laevaühendus Rootsi ja Venemaaga (Peterburiga). Viimastel aastatel on Läänemerereisilaevaliikluses oma
(1876). Raudteeliini pikendati Tartust valga kaudu Riiga ja sealt edasi juba üle Eesti. 19 sajandi viimasel kümenndil hakkaas kitsarööpmelise raudtee ehitus (kohaliku tähtsusega), viljandi, türi, paide jne ühendav raudtee. Veel tuleks nimetada kommunikatsiooni juures ka laevaehitust- muutus järjest olulisemaks 19 sajandi viimasel veerandil. Kohalik laevaehitus sai tuule tiibadesse, eriti saartel ja pärnu lahe piirkonnas. Kaubalaevanduse kõrval arenes ka reisilaevandus, ouline 19 saj teisel poole aurulaevade kasuutselevõtt. Regulaarsed laevaliinid avati tallinnast riiga, helsingisse ja peterburgi. 25. Linnastumine ja linnarahvastik. Linnade kasv. Maa-asulate kasv. Linnarahvastiku koosseisu muutumine Linnade kasv- 19 sajandi alguses eesti aladel kokku 12 linna, aastal 1820 seisuga elas nendes umbes 35 000 inimest. Tartu umbes 8500 elanikku, Pärnu umbes 4000, Kuressaare umbes 2000 elanikku.
annaabi.ee 
