Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"reisikirjelduses" - 7 õppematerjali

Adam Johann von Krusenstern
10
ppt

Adam Johann von Krusenstern

Peale suurriikliku vägevuse demonstratsiooni oli reisil ka palju muid eesmärke. Laevade "Nadezhda" ja "Neva" meeskonnad tegid rohkesti okeonograafilisi ja meteoroloogilisi vaatlusi, uuriti süvavett ja kirjeldati paljusid saari ja rannikuid. Kaardistati Jaapani saarte läänerannik ja Sahhalini lõunaosa ning avastati osa Kuriile. Ümbermaailmareisi tulemused avaldati reisikirjelduses 1809 12 ja selle juurde kuuluvas atlases. 26.augustil 1806 lõppenud ümbermaailmareisi tulemused avaldati reisikirjelduses 1809­1812 ja selle juurde kuuluvas atlases. Krusensterni reisil tehtud kaardistuste ja vaatlusandmete põhjal koostatud "Lõunamere atlas" oli oma aja parim. Perekond 14. september 1801 abiellus Adam Johann Juliana Charlotte von Taubega Järvakandi mõisast. Peres oli neli poega ja

Ajalugu → Ajalugu
9 allalaadimist
Adam Johann von Krusenstern
2
doc

Adam Johann von Krusenstern

08. 1803 - 19. 08. 1806. Temaga oli kaasas veel J. Lisjansk. Peale suurriikliku vägevuse demonstratsiooni oli reisil ka palju muid eesmärke. Laevade "Nadezhda" ja "Neva" meeskonnad tegid rohkesti okeonograafilisi ja meteoroloogilisi vaatlusi, uuriti süvavett ja kirjeldati paljusid saari ja rannikuid. Kaardistati Jaapani saarte läänerannik ja Sahhalini lõunaosa ning avastati osa Kuriile (seni tuntuile lisaks). Ümbermaailmareisi tulemused avaldati reisikirjelduses 1809 - 12 ja selle juurde kuuluvas atlases. Krusensterni reisil tehtud kaardistuste ja vaatlusandmete põhjal koostatud "Lõunamere atlas" (1823 - 26) oli oma aja parim. Sama merereisi tegi Krusensterni käe all kaasa Otto von Kotzebue. Aastal 1811 sai Krusensternist Kroonlinna Mereväe Kadetikorpuse inspektor ja 1827 - 42 oli ta samas direktoriks. 1842. a omistati talle admirali aukraad. Krusenstern kuulus paljudesse Vene ja välismaa teadusseltsidesse ning oli 1845

Ajalugu → Ajalugu
5 allalaadimist
Adam Johann von Krusenstern
1
doc

Adam Johann von Krusenstern

hulgaliselt relvi, tööriistu, tarbeesemeid ja ehteid. Tähtsad olid ka mereuuringud: uuriti vee temperatuuri ja tihedust ning hoovusi, millega pandi alus uuele teadusharule: okeanograafiale. Reisil tehtud kaardistused võimaldasid kaartidel koordinaate parandada, enim täpsustati Kuriilide ja Sahhalini rannikujoont. Krusenstern avastas ja nimetas Vaikses ookeanis 18 väina, neeme, lahte ja vulkaani. 26. augustil 1806 lõppenud ümbermaailmareisi tulemused avaldati reisikirjelduses 1809­1812 ja selle juurde kuuluvas atlases. Krusensterni reisil tehtud kaardistuste ja vaatlusandmete põhjal koostatud "Lõunamere atlas" (1823­1826) oli oma aja parim. Aastal 1811 sai Krusensternist Kroonlinna Mereväe Kadetikorpuse inspektor ja 1827­1842 oli ta samas direktoriks. 1842 omistati talle admirali aukraad. Krusenstern kuulus paljudesse Vene ja välismaa teadusseltsidesse ning oli 1845 üks Vene Geograafiaseltsi asutajatest. 1816

Geograafia → Geograafia
20 allalaadimist
Adam Johann von Krusenstern
2
docx

Adam Johann von Krusenstern

koguti hulgaliselt relvi, tööriistu, tarbeesemeid ja ehteid. Tähtsad olid ka mereuuringud: uuriti vee temperatuuri ja tihedust ning hoovusi, millega pandi alus uuele teadusharule: okeanograafiale. Reisil tehtud kaardistused võimaldasid kaartidel koordinaate parandada, enim täpsustati Kuriilide ja Sahhalini rannikujoont. Krusenstern avastas ja nimetas Vaikses ookeanis 18 väina, neeme, lahte ja vulkaani. 26. augustil 1806 lõppenud ümbermaailmareisi tulemused avaldati reisikirjelduses 1809­1812 ja selle juurde kuuluvas atlases. Krusensterni reisil tehtud kaardistuste ja vaatlusandmete põhjal koostatud "Lõunamere atlas" (1823­1826) oli oma aja parim. Peale ümbermaailmareisi 1811 sai Krusensternist Kroonlinna Mereväe Kadetikorpuse inspektor ja 1827­1842 oli ta samas direktoriks. 1842 omistati talle admirali aukraad. Krusenstern kuulus paljudesse Vene ja välismaa teadusseltsidesse ning oli 1845 üks Vene Geograafiaseltsi asutajatest.1816

Ajalugu → Ajalugu
12 allalaadimist
Vulkaan Etna
5
odt

Vulkaan Etna

Etna purse Esimese Sitsiilia sõja ajal 396 eKr olevat sundinud kartaagolased loobuma plaanist rünnata Sürakuusat. Tavatu kiindumus Võib tekkida küsimus, kas vulkaani jalamil elavad inimesed ei karda, et tulemägi võib iga hetk purskama hakata. Kui Etna on rahulik, unustavad kohalikud elanikud, et vulkaan üldse eksisteerib. "Koletis on rahulik," kirjutas 19. sajandi prantsuse kirjanik Guy de Maupassant oma Sitsiilia reisikirjelduses. "Ta magab taamal." Kui mäe kohale ilmub suitsukoonal, võivad kohalikud Etnale heal juhul põgusa pilgu heita. Kui nad aga keset ööd kuulevad tumedat kõminat, avastavad, et rõdud ja teed on kattunud tuhaga, või tunnevad tuhka ninasõõrmetes ja silmades, olukord muutub. Siis on tark Etnat karta ja lugupidavalt taanduda, eriti veel kui mäenõlvalt on aeglaselt, kuid otsusekindlalt lähenemas punane laavajõgi, mis neelab kõik oma teel.

Geograafia → Geograafia
14 allalaadimist
Merekultuur ja etikett
71
docx

Merekultuur ja etikett

hulgaliselt relvi, tööriistu, tarbeesemeid ja ehteid. Tähtsad olid ka mereuuringud: uuriti vee temperatuuri ja tihedust ning hoovusi, millega pandi alus uuele teadusharule: okeanograafiale. Reisil tehtud kaardistused võimaldasid kaartidel koordinaate parandada, enim täpsustati Kuriilide ja Sahhalini rannikujoont. Krusenstern avastas ja nimetas Vaikses ookeanis 18 väina, neeme, lahte ja vulkaani. 26. augustil 1806 lõppenud ümbermaailmareisi tulemused avaldati reisikirjelduses 1809–1812 ja selle juurde kuuluvas atlases. Krusensterni reisil tehtud kaardistuste ja vaatlusandmete põhjal koostatud "Lõunamere atlas" (1823–1826) oli oma aja parim. [redigeeri] Tegevus pärast ümbermaailmareisi Aastal 1811 sai Krusensternist Kroonlinna Mereväe Kadetikorpuse inspektor ja 1827–1842 oli ta samas direktoriks. 1842 omistati talle admirali aukraad. Krusenstern kuulus paljudesse Vene ja välismaa teadusseltsidesse ning oli 1845 üks Vene Geograafiaseltsi asutajatest.

Merendus → Merendus
35 allalaadimist
E Bornhöhe Ajaloolised jutustused tasuja
0
docx

E.Bornhöhe Ajaloolised jutustused(tasuja)

«mis meie 458 tundmusi haavavad».) Kaasatundmisega kujutab kirjanik Läis- ja Kesk-Ida rõutud rahvaste masendavat viletsust, nädates Tügi anastajate vandalismi ja laastamistö od. Rä akides allutatud Egiptusest nimetab Bornhöe inglise kolonisaatoreid «kõge maailma riisujateks». Ta jutustab lugejatele ka streikivatest itaalia tö olistest ja valitsuse julmast veretö ost Milaanos, mille tagajäjel hukkus saü meeleavaldajaid. Reisikirjelduses «Volgal» («Eesti Postimees» 1905) võb leida ilmseid revolutsiooniliste meeleolude kajas-tusj. Bornhöe rä agib Stepan Razinist kui rahvakangelasest ja vabadusvõtlejast, kes vihkas väivalda ning rõumist ja kelle mäestust rahvas täapävani truult sälitab. Ta kõeleb ka kahest Nizi-Novgorodi kuulsast pojast --Kozma Mininist, kes pä astis Venemaa poola sljahta väivallast, ja Aleksei Pesovist (Maksim Gorkist), «kellel ka tuline kõe on» ja kes «otsib

Kirjandus → Kirjandus
71 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun