1970ndate lõpus valmis Moskva olümpiamängude Tallinnas toimuva purjeregati tõttu uus terminalihoone ning pikendatud lennurada. Vaatamata sihtkohtade piirangutele oli lennujaamas palju reisijaid. Vana terminal, kasutusel 1954-1980 Tallinna lennujaama lennurada 08/26 Esimene kaubaterminal valmis 1998. aasta märtsis. Reisijate terminal uuendati täielikult 1999. aastal, sellega kasvas lennujaama reisijate läbilaskevõime 1,4 miljoni reisijani aastas. Jaanuarist 2006 septembrini 2008 läbis lennujaam suure laiendusetapi. Ehitustööde tulemuseks oli T-kujuline laiendatud lennujaamahoone, 9 reisijasilda, 18 uut väravat, Schengeli ja mitte-Schengeli alade eraldamine, kümme registeermisletti ning uued söögikohad. Ehitatud terminaliala võimaldab rahvusvahelistele reisijatele kahetasandilist liiklust. Uus terminal, mis avati 19. septembril 2008, suurendas lennujaamas reisijate läbilaskevõimet kaks korda. 16
%F5idukitega+liiklemisele_eestik.pdf KRUIISITURISM Kruiisiturism (cruise tourism) ehk ristlusturism tähendab lõbusõitu mere- või jõekruiisilaeval. Kruiisisektor, mille algusajaks loetakse 1970ndaid, on üks kiiremini kasvav valdkond turismimajanduses. Kuigi siiani domineerib Kariibi mere regioon, on kruiisisektorist saamas arvestatav ülemaailmne äri. 2004. a kasvas kruiisiturism 8,4%, jõudes absoluutarvudes 13,4 mln reisijani. 2012. aastaks ennustatakse juba 20 miljonit kruiisireisijat. Läänemeri on kõige kiiremini kasvav kruiisipiirkond maailmas. 2004. a ületasid Balti mere kruiisisadamate külaskäigud esmakordselt Norra fjordide külastuse. Trendi tekkepõhjus on infrastruktuuri väljaarendus, samuti uute huvitavate ja stabiilsete sihtkohtade teke, eriti Tallinn. Tänavu (2008) on laevu siia oodata juba üle 300 ja turiste 400 000. http://www.reform.ee/UserFiles/File/Tallinna_Teataja_low.pdf
aastaga võrreldes kasvanud kuus ja pool korda. Samas ajavahemikus on kaupade vedu autodega suurenenud 141 % ja laevadega 33 %. Veerandsajandiga on kaupade vedu raudteel kahanenud rohkem kui poole võrra. Riigisiseses reisijateveos domineerisid kindlalt sõiduautod-bussid ja rongid. 2001. aastal läbiti ühtekokku 1425 miljardit reisijakilomeetrit. Süstikrongide (shinkansen) reisijate arv kasvas 0,7 % võrra, küündides 283 miljoni reisijani. Mootorsõidukite hulk Jaapanis kasvas 2001. aastaks 76,3 miljonile, sõiduautosid oli neist 53,5 miljonit. 1987. a kinnitas Maanteenõukogu kiirtee-ehitusplaani, milles kohaselt seati eesmärgiks aastaks 21. sajandi alguseks ehitada valmis 14 000 kilomeetrit kiirteid, 2001. a oli neist käigus 9000 km. Ühtekokku on Jaapanis maanteid 1,16 mln kilomeetrit, neist kõvakattega 534 000 km. Lennureisijate arv 2001
annaabi.ee 
