Lennuk Kevin Sepp 11a Lennuk (varasemalt ka aeroplaan) on õhust raskem lendav alus, mis püsib õhus kandepinna ehk tiiva tekitatud aerodünaamilise tõstejõu toimel ning millel on tõmmet tekitav jõuseade. Lennuki peamised osad on tiib, kere, kiil, stabilisaator, jõuseade ja telik, sõjalennukitel on ka relvastus. Lennukid liigituvad sõltuvalt kandepindade arvust ja paiknemisest: monoplaan, biplaan, vaidtiib, part-lennuk, tandemtiiblennuk. Otstarbe järgi liigitatakse lennukeid sõjalennukiteks, transpordilennukiteks (reisi- ja kaubalennukid), õppe- ja treeningulennukiteks ning eriotstarbelisteks lennukiteks. Viimaste hulka liigituvad näiteks sanitaar-, põllumajandus-, tuletõrje- ja aerofotolennukid. Õhkutõusmis- ja maandumisomaduste järgi liigitatakse lennukeid pika hoo- ja pidurdusjooksuga, lühistart- ja püststartlennukiteks. Lennukauguse järgi liigitataks...
lennuk märgatavalt ohutum liiklusvahend kui sõiduauto, rong või buss, kui aga mõõduks võtta hukkunute arv reisi kohta, siis on lennuk neist sõidukitest ohtlikum. Kindlustusettevõtted kasutavad peamiselt hukkunute arvu statistikat reisi kohta, mistõttu lennureisi kindlustamine ongi kallim maapealsete liiklusvahendite kindlustamisest. Omakorda on suur vahe liinilennukite ja väikelennukite ohutuses: hukkunute arvult reisijakilomeetri kohta on väikelennukid 8,3 korda ohtlikumad. Liinilennuk Väikelennuk Kasutatud kirjandus : · http://et.wikipedia.org/wiki/Lennuk · http://et.wikipedia.org/wiki/Vennad_Wrightid · http://et.wikipedia.org/wiki/Purilennuk · http://s1.hot.ee/root/aggregator/845/21325_180_120.jpg · http://f1.pmo.ee/f/2011/08/16/709806t20h86eb.jpg · http://taivo.net/subpages/lennundusref/Pictures/plane
tühistatud lendudest. Viimaseks kuuluvad reisijateeninduse kulude rühma lennufirmade poolt tasutud reisijatevastutus kindlustus ning reisijate õnnetusjuhtumi kindlustus. Nende aastane makse on kindlaks määratud sõltuvalt lennufirma kogu reisija-kilomeetrite arvu läbimisest eelmisel aastal. Sissemakse suurus sõltub ka lennufirma turvalisuse rekordist, mis sõltub ettevõtte varasematest lennuõnnetustest, kuid mis on tavaliselt 35-55US senti tuhande reisijakilomeetri kohta. /2, lk 86/ 2.1.1.6. Piletimüügi ja turunduskulud Siia kategooriasse kuuluvad kulud sisaldavad kõiki kulutusi müügipersonali, kes tegelevad piletite müügi ja turunudusega, jaoks. Need on nende palgad, toetused jms., samuti kontori- ning majutuskulud, mis tekivad müügitöö käigus. Veel lisatakse siia kulurühma tavaliselt jaemüügikohtade, olenemate nende asukohast, kulud. 22
eri transpordiliikide puhul tekkivatest täiendavatest kuludest ühiskonnale. Arvutades iga trans- pordiliigi keskmisi keskkonna väliskulusid, tuleks hindamise aluseks võtta kindlaksmääratud ühi- kud, näiteks keskmine väliskulu reisijakilomeetri või kauba tonnkilomeetri kohta. Tuues välised keskkonnakulud välja kindla ühiku suhtes, on võimalik teha selgeid järeldusi ja juhatada trans- pordikasutajaid keskkonnasõbralikumate transpordiliikide eelistamise suunas. Maanteetransport üksi genereerib 92% väliskuludest. Sõiduautode osa kogukuludes on
annaabi.ee 
