Maailma kultuuripärandi jaoks on üks olulisematest Kreeka linnadest Põhja- Argolises asuv Mükeene linn. Esimesed väljakaevamised toimusid siin 1876. a., kui kuulus saksa arheoloog H. Schliemann avastas juba Homerose poolt kirjeldatud linna, sest kirjandusliku pärimuse algusest (Homerosest) on Argolise või Mükeenega 10 seostatud palju müüte (Akrisiose, Perseuse, Eurystheuse ning Atreuse ja Agamemnoni müüdid). Peale ülalmainitu peaks reisihuvilised kindlasti ära nägema Meteora järskudel kaljuhammastel asuvad maalilised kloostrid ja Parnassose mäe jalamil Apolloni auks rajatud Delfi pühamu ning palju muudki. Kreeka rahvusköök saadab Teid igal sammul: tuntumad road on horiatiki (kreeka salat), stifado ( hautatud loomapraad sibulatega), mousaka (vormiroog baklazaanist, kartulist ja hakklihast), souvlaki (vardasküpsetatud saslõkitaoline liha), kalamarakias (kalmaarirõngad) jpm. Jookidest
55 istmereaga amfiteater mahutab 12 000 vaatajat. Maailma kultuuripärandi jaoks on üks olulisematest Kreeka linnadest Põhja-Argolises asuv Mükenee linn. Esimesed väljakaevamised toimusid siin 1876. a., kui kuulus saksa arheoloog H. Schliemann avastas juba Homerose poolt kirjeldatud linna, sest kirjandusliku pärimuse algusest (Homerosest) on Argolise või Mükeneega seostatud palju müüte (Akrisiose, Perseuse, Eurystheuse ning Atreuse ja Agamemnoni müüdid). Peale ülalmainitu peaks reisihuvilised kindlasti ära nägema Meteora järskudel kaljuhammastel asuvad maalilised kloostrid ja Parnassose mäe jalamil Apolloni auks rajatud Delfi pühamu ning palju muudki. Kreeka rahvusköök saadab Teid igal sammul: tuntumad road on horiatiki (kreeka salat), stifado ( hautatud loomapraad sibulatega), mousaka (vormiroog baklazaanist, kartulist ja hakklihast), souvlaki (vardasküpsetatud saslõkitaoline liha), kalamarakias (kalmaarirõngad) jpm
teisele aspektile. Prognoosimine on vajalik põhjusel, et tulevik on ettearvamatu ja paljud olevikus tehtavad otsused ei pruugi teatud aja möödudes enam mingit mõju avaldada. Nii tõstab tuleviku ettenägemine langetatavate otsuste efektiivsust. Siinkohal võib tuua näite ilma ennustamise kohta. Paljudes maailmariikides koostatakse ja avaldatakse massiteabe vahendites ilmaennustusi, mille vastu tunnevad huvi põllumajandusega tegelevad inimesed, reisihuvilised ja suur osa ülejäänud rahvastikust. Kui ilm ei muutuks igapäevaselt, siis ei oleks arvatavasti ka vajadust seda ette prognoosida. Just ilma muutlikkus muudab ilmaennustuste koostamise vajalikuks. Prognoosimist on võimalik jagada järgnevate kriteeriumide järgi: esitamise vormi järgi võib prognoosid jagada kvantitatiivseteks ja kvalitatiivseteks, kus esimesel juhul on aluseks matemaatilised ja statistilised
annaabi.ee 
