dokument. ID-kaardi abil saad tõendada oma isikut kõikjal, kus selleks on tarvidus. Seaduse järgi on kõik ametiisikud kohustatud ID-kaarti aktsepteerima ja selle asemel ei tohi isiku tõendamiseks nõuda ühtegi muud dokumenti. Kaarti võib kasutada piiril isikut tõendava dokumendina, samuti pangakontoris või kaupluses enda isiku tuvastamiseks. Euroopa Liidu piires saavad Eesti ja Euroopa Liidu kodanikud ID-kaarti kasutada ka reisidokumendina. ID-kaardil on tänu tema standardsele krediitkaardiformaadile passi ees mitmed eelised - mahub rahakoti vahele kaartidega ühte taskusse ning ei lähe kasutades "kapsaks" nagu paberdokumendid seda tihtilugu tegema kipuvad. 4 Digi-ID Digitaalne isikutunnistus ehk Digi-ID on ID-kaardiga analoogiline kiipkaart, millega saab elektroonilises keskkonnas oma isikut tuvastada ja anda digitaalset allkirja
juuli 1940. a avaldus. Mittetunnustamispoliitikaga ühines pärast Teist maailmasõda enamik lääneriike. 1991. a tunnustasid lääneriigid Eesti iseseisvuse taastamist diplomaatiliste suhete taastamisega. 1940–1991 kandsid õiguslikku järjepidevust Eesti välisesindused USAs, Ühendkuningriigis ja teistes riikides. Tegutses Eesti pagulasvalitsus, mida juhtisid peaministrid Vabariigi Presidendi ülesannetes. Välisesinduste välja antud Eesti Vabariigi passe tunnustati reisidokumendina rahvusvaheliselt. Eesti Vabariik taastati kodanikkonna järjepidevuse alusel. Kodanikeks loeti isikud, kes olid Eesti kodanikud 16. juunil 1940, ja nende järeltulijad. Teised Eestis elavad isikud pidid kodakondsust taotlema naturalisatsiooni korras. Õigusriik Õigusriik on riik, kus inimese üle ei valitse mitte teised inimesed, vaid seadused. Õigusriigi formaalseteks tunnusteks loetakse võimude eristamist ja nende lahusust, formaalse seaduse
2. Siseriigidokumendid isiku tõendamiseks ettenähtud dokument, mis pole ettenähtud riigipiiri ületamiseks, kui seadus või välisleping ei sätesta teisiti. 3. Isikut võib tõendada ka muude seaduses ettenähtud dokumentidega, kui dokumenti on kantud kasutaja nimi, foto, sünniaeg või isikukood ning dokument on kehtiv. Peab olema kehtestatud seaduse või selle alusel antud õigusaktiga. Seni ajani oli pass isikut tõendavaks dokumendiks nii siseriiklikult kui reisidokumendina. Alates 1 jaan. 2002 toimuvad muudatused: isikul peaks olema isikutunnistus, mis antakse välja lähtuvalt passi kehtivus tähtajaks IT kaart siseriiklik dokument. Isikutunnistus peab olema ka välismaalastel. Isikutunnistus peab olema isikul kes on vähemalt 15a vana ja viibinud EV-s vähemalt 1a elamisloa alusel. Eestis lahkuval välimaalasel peab olema: ... või ... või välisriigis väljaantud tagasipöördumisluba.
annaabi.ee 
