on paljude eestlaste südames, ansambel alustas kaheksakümnendatel ja on siiamaani paljude rõõmuks koos musitseerinud. Ka Viljandi Pärimusmuusikafestivalil on VLÜ olnud sagedane esineja. Väikeste lõõtspillide ühing sai alguse 1989aastal 23.juunil. Esmakordselt esines ansambel koosseisus Raido Koppel, Mati Kiviselg ja Marko Matvere . Esimene kontsert toimus Pärnus. Ansambli põhilisteks rütmideks kujunesid valss, polka ja reilender. Tekste ansambli lugudele tegi Tamur Tohver ja enamuse viisistas Marko 11 Matvere. Viisistada on Matverel aidanud ka ta kolleeg Mait Seger. Lauldakse ka lihtsaid seltskonnalaule. Hiljem liitusid ansambliga veel Joel Sarv, Erkki-Kalle Eskop ja Mait Seger. 2004aastal lisandus ansamblisse Sander Udikas ja Mait Segeri asemele asus Aivar Vassiljev. Esimene heliplaat "Väikeste lõõtspillide ühing" anti välja 1995 aastal
toimetajad, ärimehed, modellid, koolitajad, sportlased jt. Ajalooliselt tuntud seltskonnatantsud on olnud näiteks menuett, kadrill, polonees, masurka jt. Mitmed neist olid välja arenenud rahvatantsudest. Seltskonnatantsud Eestis. Eestis olid 19. sajandi lõpuks lisaks kohalikku päritolu rahvatantsudele tuntuks ja omaseks saanud välismaist päritolu seltskonnatantsud polka ja valss. Neile lisandusid krakovjakk ( krakowiak ), reilender ( rheinländer ), tuustep ( two- step), padespann ( pas d'espagne ), padegras ( pas de patineur ), kikapuu (cicapo, kickapoo ), karoobuska ( ), subota ( ), kuhaanuska ( ), vengerka jt. Paljud neist olid nn moetantsud, mille populaarsus ja tuntus jäid lühikeseks. 1920. - 1930. aastatel läksid Euroopas ja Ameerikas moodi fokstrott ( foxtrot ), tango, tsarleston ( charleston ), boston ja simmi ( shimmy ). Seltskonnatantsud tänapäeval
näitlejad, kulturistid, toimetajad, ärimehed, modellid, koolitajad, sportlased jt. Ajalooliselt tuntud seltskonnatantsud on olnud näiteks menuett, kadrill, polonees, masurka jt. Mitmed neist olid välja arenenud rahvatantsudest. Seltskonnatantsud Eestis Eestis olid 19. sajandi lõpuks lisaks kohalikku päritolu rahvatantsudele tuntuks ja omaseks saanud välismaist päritolu seltskonnatantsud polka ja valss. Neile lisandusid krakovjakk ( krakowiak ), reilender ( rheinländer ), tuustep ( two-step), padespann ( pas d'espagne ), padegras ( pas de patineur ), kikapuu (cicapo, kickapoo ), karoobuska ( ), subota ( ), kuhaanuska ( ), vengerka jt. Paljud neist olid nn moetantsud, mille populaarsus ja tuntus jäid lühikeseks. 1920. - 1930. aastatel läksid Euroopas ja Ameerikas moodi fokstrott ( foxtrot ), tango, tsarleston ( charleston ), boston ja simmi ( shimmy ). Seltskonnatantsud tänapäeval
annaabi.ee 
