saaks korraldada omapäraseid nö elamuajaloolisi ekskursioone. Alles on veel mõisaaegne moonakamaja, samuti sõjajärgsed suured ja venepärased sõjaväeelamud ning terve linnaosa hilisema nõukogude perioodi korterelamuid, sekka eramuid. Järgmine vaatamisväärsus on Reigi kirik. Reigi nimi on tulnud kohalikelt rootslastelt ja see tähendas nii suitsu kui ka märgutuld. Reigi oli Põhja-Hiiumaa suurim rootslaste küla üldse. Pärast rootslaste väljasaatmist 1781. aastal hakkas Reigis kujunema eestikeelne elanikkond. Kiriku pool servas elavad pered jäid väljasaatmisest puutumata ja see osa külast hakkas esialgu rahvasuus, hiljem ka ametlikult, kandma nime Rootsi küla. Päris Reigi külla rajas hilisem maaomanik O. R. L. von Ungern-Sternberg väikese karjamõisa. Reigi lähistel toodeti ka telliskive. 20. sajandil oli Reigis meierei, mõisamaju kasutati koolina. Reigist sai iseseisev kihelkond alles 1627. aastal, mil kogudus eraldus Käinast
koolipoiste õed on saatnud oma vendi kooli, nagu seda ka mujal ette tuleb. Kui neist mõni pesigi tema riideid, siis alati poiste juuresolekul. Mitte keegi ei saavat aga väita, et ta oleks neist kedagi puudutanud. (Põldvee 2008 ,162-163) Lempeliuse täht lõi uuesti särama 1627.aasta suvel. Hiiumaal vabanes pastor Johann Teufeli surma järel Reigi õpetaja koht ja nii kinnitati härra Lempelius 23.oktoobril Pühalepa kabeli juures Reigi kirikhärraks. Elu Reigis ei kulgenud muretult. Olles küll ettevõtlik, kuid samal ajal isepäine, tekkisid tal ka siin probleemid. Lempeliusele heidetakse ette kroonuvõlgu, meele-paha tekitas ka tema eraelu, kangekaelse inimesena otsustas ta ametiasju oma peaga, ilma et oleks praostiga nõu pidanud. Talle pandi süüks, et viis asehaldurilt luba küsimata pastoraadi teise kohta, alustas praosti ja asehalduri teadmata Kõpu kabeli ehitamist, pidas laeva Schute, mis oli pastoriametile sobimatu
Lääne-Euroopas lasksid usklikud sel päeval kirikus küünlaid õnnistada. Hiljem süüdati õnnistatud küünlad eriti tähtsate sündmuste puhul. (1995 puusea aasta) LUUVALUPÄEV – 9. veebruar. Luuvalupäev on tuntud vanemast ajast. Sel päeval ei lubatud ühtki tööd teha, kuna muidu vaevaks tööd teinud kogu aasta liigesevalu. Saardes hoiatati, et kui sel päeval joosta, hüpata või tantsida, hakkavad sellel aastal kõik luud ja liikmed valutama. Reigis keelati sel päeval lammaste niitmine. Öeldi, et kui sel päeval lammast niita, siis kasvab tal karm vill. (1995 ppsea aasta) MADISEPÄEV – 24. veebruar. Madisepäev oli eestlaste rahvakalendris tuntud tähtpäev. See päev ei olnud tööpüha, kuid selle päevaga oli seotud hulk töökeeldusid. Polnud soovitatav kedrata, kududa ega õmmeldada need tegevused pidavat tooma suveks rohkelt putukaid. (1995 puusea aasta) VASTLAPÄEV – 8. veebruar – 7. veebruar. Vastlapäev kuulub nn
annaabi.ee 
