Töötaja võttis sisse tööasendi, laskus põlvili põrandale nign hakkas kiirustades töölaua konstruktsiooni väliskülge sisse pikilõiget tegema. Jõudes lõikamisega kuni metallplaadini, puudutas nurklihvija korpus lõikesuuna ette jänud metallplaati ning nurklihvija muutis lõikenurka. Lõikeketas kiilus kinni, tööriist pääses töötaja käest lahti ning vigastas seejuures töötaja vasaku jala reiepiirkonda. Koheselt kutsuti kohale kiirabi ja kannatanu toimetati AS Ida-Tallinna Keskhaiglasse, kus diagnoositi kerge kehavigastus. 6.5. PÕHJUSED, MIS VIISID TÖÖNNETUSENI Töötaja tähelepanematus tööd alustades ja töötades. Töötaja oleks pidanud veenduma, et töö on ohutu. 6.6. MUU PÕHJUS, MIS VIIS TÖÖÕNNETUSENI. Muud põhjused on töötaja ajameelsus ning tähelepanematus ning väike kogemus ja teave tööohutuse kohta. 6.7
plaadi asukohast tulenevat ohtu, ei pidanud ta vajalikuks selle eemaldamist. Töötaja võttis sisse tööasendi, laskus põlvili põrandale ning hakkas kiirustades töölaua konstruktsiooni väliskülje sisse pikilõiget tegema. Jõudes lõikamisega kuni metallplaadini, puudutas nurklihvija korpus lõikesuuna ette jäänud metallplaati ning nurklihvija muutis lõikenurka. Lõikeketas kiilus kinni, tööriist pääses töötaja käest lahti ning vigastas seejuures töötaja vasaku jala reiepiirkonda. Koheselt kutsuti kohale kiirabi ja kannatanu toimetati AS Ida- Tallinna Keskhaiglasse, kus diagnoositi kerge kehavigastus. Tööõnnetus juhtus tööoperatsioonide sooritamise käigus. See õnnetus tekkis pigem töötaja tähelepanematusest kui tööle iseloomulikust ohust. 5-pallilisel skaalal oli õnnetuse põhjustanud oht 1 täiesti juhuslik. Õnnetusjuhtumi toimumise tõenäosust suurendanud tegrid Töötaja kogenematus antud olukorras ohtu ette näha.
1) õlaliigesepiirkonda; 2) õlavarrepiirkonda; 3) kaenlapiirkonda; 4) kolmpealihasepiirkonda e. saps 5) küünarliigesepiirkond 6)küünarnukipiirkond Eesjäseme kerest väljaulatuvas osas esinevad: 1) küünarvarrepiirkond; 2) randmepiirkond; 3) kämblapiirkond; 4) sõrgatsipiirkond; 5) piirdepiirkond; 6) sõrapiirkond Tagajäsemepiirkonnad tagajäsemel eristatakse ülevalt alla järgmisi piirkondi: 1) puusaliigesepiirkond; 2) reiepiirkonda; 3) põlvepiirkonda; 4) õndla- e. kindrapiirkond 5) säärepiirkonda; 6) kannapiirkonda; 7) kandluupiirkond; 8)pöiapiirkonda NB! varvaste piirkonnad on samanimeliste alaosadega nagu eesjäsemel. 10) Topograafilised mõisted Anatoomias kasutatakse elundite ja piirkondade asukoha ning nende omavahelise paigutuse kirjeldamiseks topograafilisi mõisteid. Need jaotatakse kahte gruppi: tasandid ja suunad. Mõttelisi tasandeid on neli. Tähtsaim nendest on mediaantasand, mis jaotab keha kaheks
annaabi.ee 
