• Torkehaav; • Noahaav; • Kukkumine- luumurd; • Kuulihaav. VEREJOOKSUDE LIIGID • Väline ehk nähtav verejooks; • Sisemine verejooks- veri voolab kudedesse ja organitesse; Klassifitseeritakse veresoonte järgi: • Arteriaalne; • Veenoosne; • Kapillaarne. VERI • Vere kogus inimese kehas on umbes 8% kehakaalust. (70kg inimene – u. 5,6 l verd) • Verekaotus erinevate kinniste luumurdude korral: Õlaluumurd 300 - 500 ml Sääreluudemurd 800 – 1000 ml Reieluumurd 1000 – 2000 ml Vaagnamurd 1000 – 4500 ml VEREJOOKSU PUHUL TEGUTSEMISJUHISED • Hinda olukorda, et kannatanu abistamine oleks ohutu mõlemale. • Ära puutu lahtist haava ilma kaitsevahenditeta (kummikindad). • Ära eemalda haavas olevaid esemeid (nuga, puupilbas jne). • Eemalda haavalt verejooksu peatamist takistavad riided. • Siduda või katta haav steriilse sidemega. • Vältida või vähendada šoki kujunemist. Aseta patsient lamama ja tõsta vigastatud jäse kõrgemale
Ta treenis iga vaba hetke ning ei raisanud aega mõtettutele tegevustele. Bente Skari on öelnud: ,, Kristina on armutu võitleja. Just lahingutest Kristinaga on pärit mu parimad mälestused. Mõni võidab olümpial tänu juhusele või õnnele. Kristina teenis oma kullad välja ausalt. Ränga tööga." Kuid kõik ei sujunud nii kuis pidi. Ühel saatuslikul päevat toimus avarii , kus oli ka Kristina, ning mis viis ta mitmeks nädalaks haiglavoodile. Kristinal oli reieluumurd . Kolme nädala pärast lubati Kristina välja ,kuid taastumine võttis oma aja enne kui treeninguid sai jätkata. Viimaks sai Kristina end ree peale tagasi ning hakkasid tulema ka esimesed saavutused. JUUNIORIDE MM-ilt noppis Kristina 1996. aastal Asiagos neli hõbedat ja 1997. aastal Canmores kaks kulda. 3.2 Teel suurte sekka Kristina näitas suusarajal üsna varakult ,et ta pole pai tüdruk .. Kõik oma kaotused elas
deformatsiooni. Olenevalt mõjuvate jõudude ulatusest (tugevusest) surutakse sõidukikere sõiduki kabiini (sisemusse). Tavaliselt on selle tagajärjeks kompressioonvigastused kehatüve külgmises piirkonnas ja jäsemetes: peavigastused külgkokkupõrke tõttu vastu uksepolstrit või külgakent, roidemurrud, kopsupõrutus, maksa ruptuur (kokkupõrkekoht kaassõitjapoolsel küljel), põrna ruptuur (kokkupõrkekoht juhipoolsel küljel), rangluumurd, vaagna- ja reieluumurd. Kui sõidukit lohistatakse kokkupõrke tagajärjel sündmuskohalt eemale, mõjub see sõitjatele nii, nagu oleks sõiduk äkki nende alt ära tõmmatud. Kehatüvi surutakse alguses kokkupõrkepoolselt küljelt eemale, kohe seejärel tõmmatakse pea kuklast kaasa. Seejuures mõjuvad lülisamba kaelaosale külgmine fleksioon ja rotatsioon. Kahe jõu kombinatsioon võib põhjustada raskeid lülisamba kaelaosa vigastusi, sidemete venitustest ja rebendeist kuni lülisambalülide murdudeni
annaabi.ee 
