tegelikult see laen tuleb tagasi ja isegi mitmekordselt." Justkui kinnitades Hitleri ütlust, Saksamaa sissetulekud maksudest kolmekordistusid juba esimestel aastatel ning kogu oma eksisteerimise ajal ei olnud Kolmandas Riigis ühtegi majanduslikku või finantsilist kriisi.(Leon Degrelle) 3. President Hindenburgi heakskiit Ta soovis seadusandlikku võimu, mida sai anda ainult kõrgem rahvavõimu organ- Riigikogu ehk Reichtag. Selle jaoks oli tal vaja president Hindenburgi poolehoidu. Lähtuvalt sellest organiseeris Hitler ürituse pea ainult Hindenburgi pärast Potsdamis 21. märtsil 1933. aastal, paar päeva varem kui Riigipäev kokku kutsutakse, sealses garnisoni kirikus. Teadaolevalt oli Hindenburg teeninud armees üle poole sajandi ning et ühendada vana ohvitser oma kaasvõitlejatega, organiseeris Hitler peaaegu kõik tema endised võitluskaaslased üle terve riigi kohale paraadil osalemiseks. Ise
Euroopas. Sellega kaasnesid veel riigi poolt makstud puhkused reisidega maal ja merel. Saksamaalt saigi alguse just laiaulatuslik programm noortele spordikogemuste ja treeningute andmiseks. Hitler hoolitses ka töötajate vaba aja eest. 12 President Hindenburgi heakskiit Ta soovis seadusandlikku võimu, mida sai anda ainult kõrgem rahvavõimu organ- Riigikogu ehk Reichtag. Selle jaoks oli tal vaja president Hindenburgi poolehoidu. Lähtuvalt sellest organiseeris Hitler ürituse pea ainult Hindenburgi pärast Potsdamis 21. märtsil 1933. aastal, paar päeva varem kui Riigipäev kokku kutsutakse, sealses garnisoni kirikus. Teadaolevalt oli Hindenburg teeninud armees üle poole sajandi ning et ühendada vana ohvitser oma kaasvõitlejatega, organiseeris Hitler peaaegu kõik tema endised võitluskaaslased üle terve riigi kohale paraadil osalemiseks
oma ameti maha panema, Pr.maa jäi keisrita. Saksamaa marssis suurte jõududega Pr.maale. Sept.lõpus asuti Pariisi piirama. Alistus jaanuari lõpus. Saksamaa keisririigi väljakuulutamine – Wilhelm I kroonimine Versailles, konstitutsiooniline kord (keiser-kantsler-Reichsrat ja Reichstag). 18.jaan 1871 tseremoonial Versaille’s kuulutati Wilhelm I Saksamaa keisriks. Võeti vastu Saksamma konstitutsioon. Keisri roll vaid tseremoniaalne- välisesindaja. Võim kantseleri käes. Loodi parlament Reichtag- ül eelnõude ja eelarve kinnitamine. Kantsleri vastutust parlamendi ees ei olnud. Bundesrat- riigi nõukogu. Rahuleping Prantsusmaaga 1871. 10.mai 1872 lõplik vaherahu- Pr.maa loobub aldest, suured kontributsiooni rahad. Kulturkampf katoliikliku kirikuga. tugev konflikt kat.kirikuga- kärbiti palju nende õigusi Bismarcki antisotsialistlik seadus. Bismarck rahvuslikku Saksamaad ei näinud- kõik pidi toimuma Preisimaa ideaali all. Pariisi kommuun ja Prantsusmaa Kolmas Vabariik
annaabi.ee 
