19 abti, paavsti ja templirüütlite esindaja. Originaaleksemplarid koostati 15. juulil 1215 ja saadeti allakirjutanutele. Vana-Liivimaa näide: õiguste paljusus Maapäev (kõrgeim seadusandlik ja kohtuvõim) Maaisandad (Riia, Tartu ja Saare-Lääne piiskopid, ordu - maaõigused) Linnad (Riia või Lübecki õigus) Vasallid (oma rüütliõigused) Kirik (kanooniline õigus) Talupojad (tavaõigus, maaõigus) Ühildamispüüded Saksa riikides Reichskammergericht – loodi 1495 Wormsi riigipäeval Kaitseb õiguskorda ja maarahu Tasandab seisuste vastuolusid Keisri kohtuvõimu atribuut (rooma õiguse alusel) Karistusseadustik Karolina 1532 Avalikõiguslikud (kehalised) karistused Kehtis Saksamaal kuni 1871 Eestis ala kohtutes kuni 1845 (asemele tuli Vene Nuhtlusseadustik) Keskaegsed linnaõigused Euroopas ja Eestis. Lüübeki linnaõigus Linn
universaalmonarhia taastamist, siis vähemalt Saksa alade tihedamat koondamist keisrivõimu ümber. Maximilian I reformid. Viimaseks rüütliks kutsutud Maximilian I [1493–1519) oli esimene keiser, kes ei lasknud end paavstil kroonida. Vürstide omavaheliste vaenuste lõpetamiseks kuulutas keiser 1495. aasta Wormsi riigipäeval välja „igavese rahu” ning asutas tülide lahendamiseks Maini-äärsesse Frankfurti keiserliku õuekohtu (Reichskammergericht). Menetluse aegluse tõttu muutus õuekohus küll tollase Euroopa pilaaluseks, aitas aga sellegipoolest kaasa varauusaegse õiguskorralduse arengule, sealhulgas rooma õiguse retseptsioonile. Keiserlik õuekohus, selle ajalooline tähtsus. Tähelepanuväärne oli ka õuekohtu asukoha lahutamine keisri residentsist: pikemat aega paiknes kohus Speyeris (1527–1689) ja Wetzlaris (1689–1806). Et leida vahendeid ühtse sise- ja välispoliitika teostamiseks, saavutas Maximilian I
keskaegse universaalmonarhia taastamist, siis vähemalt Saksa alade tihedamat koondamist keisrivõimu ümber. ,,Viimaseks rüütliks" kutsutud Maximilian I [14931519] oli esimene keiser, kes ei lasknud end paavstil kroonida. Vürstide omavaheliste vaenuste lõpetamiseks kuulutas keiser 1495. aasta Wormsi riigipäeval välja ,,igavese rahu" ning asutas tülide lahendamiseks Maini-äärsesse Frankfurti keiserliku õuekohtu (Reichskammergericht). Menetluse aegluse tõttu muutus õuekohus küll tollase Euroopa pilaaluseks, aitas aga sellegipoolest oluliselt kaasa varauusaege õiguskorralduse arengule, sealhulgas rooma õiguse retseptsioonile. Tähelepanuväärne oli ka õuekohtu asukoha lahutamine keisri residentsist: pikemat aega paiknes kohus Speyeris (15271689) ja Wetzlaris (16891806). Et leida vahendeid ühtse sise- ja välispoliitika teostamiseks, saavutas Maximilian I Wormsi
annaabi.ee 
