Küüditamine - allikatöö 1. Millistes riikides toimusid 20. sajandil küüditamised? Armeenias, Türgis, NSV Liidus(Venemaal), Lääne-Ukrainas, Lääne-Valgevenes, Moldaavis, Eestis, Lätis, Leedus, Kolmandas Reichis(Saksamaal), Hiina Rahvavabariigis, Iraagis, Poolas, Tšehhoslovakkias ja Ungaris. 2. Nimetage rahvaid, keda 20. sajandil küüditati. Armeenlased, kasakad, eestlased, lätlased, leedulased, poolakad, soomlased, sakslased, korealased, juudid, iraanlased, türklased, kalmõkid, tšetšeenid, tatarlased, ingušid, kurdid. 3. Milliste riikide juhid küüditasid oma rahvuskaaslasi? Stalin(NSVL), Hitler(Kolmas Reich), Saddam Hussein(Iraak) 4
Elluviimine 1920. aastate esimesel poolel. Esialgu võeti mõisnikelt kõik ära. 1925.aastal seadus, et mõisnikud võisid tagasi saada kuni 50 ha. Said paljud ja rentisid välja. 1926.aastal seadus, et võõrandatud maade eest makstakse ka tasu, aga riik emiteeris pantkirjad ja jagas mõisnikele, riigil aega lunastamiseks 60 aastat. Reaalselt osteti tagasi vähe ja hiljem, kui sakslased lahkusid Hitleri kutsel, siis tühistati ja said kolmandas Reichis elamise vms. 1920. aasta majandus 1920-22 majanduslik tõus. Tõus oli seotud sellega, et 1) Venemaa turg oli Eesti jaoks avatud. 2) Pärast Vabadussõda loodi palju uusi ettevõtteid, müüdi maha siseturul, 3) Päris palju toodangut viidi välja Venemaale, toorainet oli võimalik ka Venemaalt hankida. 4) Eesti oli Nvenemaa ainus riik, mis majandussidemeid omas. 5) Pangad andsid väga soodsalt laenu. Osa kasutasid seda laenu ka selleks, et tootmist tõsta
Kui 41 aastal kehtestati saksa okupatsioon, siis eestlaste lootus, et sakslased nende iseseisvuse taastavad, e i läinud täida. Mõlemal okupatsioonil oli päris palju ühist- nsvl ja saksa. Saksa ja NSVL sarnasused ja erinevused- lehel. Sarnasused: marionetvalitsused- vene oma juhtis Barbarus ja sakslaste oma H. Mäe. Neil kummalgi ei olnud mingit võimu, reaalselt NSVL reaalne võim kuulus Stalinile ja Saksa okupatsiooni ajal oli eesti üks osa kolmandas reichis, see oli jagatud erinevateks piirkondades, mingi jah, ja keegi juhts, ups. Mõlemad okupatsioonivõimud viisid läbi sund mobilatsiooni, nendelt aladelt, mis on okupeeritud, pole lubatud värvata mehi oma sõjaväkki. Mõlemad surusid peale oma ideolooogiaid. Mõlemale poole olid omased repressioonid, erinevad vangistamised, mahalakmised. Saksa puhul veel eraldi juutide hävitamine- holokaust. Olid ka mõningad erinevused: nsvl okup ajal viidi läbi maareform, sakslaste ajal
(Vaterland) eest. Nagu täiskasvanuile nii taoti ka noortele pähe antisemiitlikke ja propagandistlikke loosungeid. Enne Hitleri võimuletulekut 1933. aasta algul oli Hitler- Jugendis veidi üle 100 000 liikme, sama aasta lõpuks oli liikmeid ca 2,3 miljonit. 1936 muudeti sellesse organisatsiooni kuulumine kohustuslikuks kõigile vastavas vanuses noortele (umbes nagu NSV Liidus kõik pidid olema pioneerid) ja 1940 oli liikmete arv juba 8 miljonit. Antisemitism oli Kolmandas Reichis keskne teema, juute peeti vaenlasteks ja riigi ametlik ideoloogia nägi ette juutide likvideerimise Saksamaal ning selle mõjualustes piirkondades. Alustati tagasihoidlikumalt. Suve lõpul 1935 anti välja kaks seadust, tuntud kui Nürnbergi seadused, mis piirasid tugevalt juutide õiguseid. Esimene neist seadustest keelustas juutide ja sakslaste vahelised abielud ning seksuaalsuhted, samuti keelati alla 45-aastastel saksa naistel töötada juutide majapidamises