vaeste heaks. Eliisabeti kiriku õpetaja Johann Heinrich Rosenplänter soodustab teatrietendusi ja soovitab nende vaatamist ka kogudusele. Pärast tema surma proovib kirik mitmel korral oma külje alt seda patust lõbustusasutust lahti kangutada, kuid see ei õnnestu. Hoone lammutatakse alles 1893 kiriku juurdeehituse käigus. Ruumi kasutatakse ainult suvel, valgustatakse lampide ja küünaldega, ehitakse kaskedega, nagu külades simmanite ajal rehealused. Istmeid pole, et ruum rohkem mahutaks. Puudub ka lava - selle ehitavad sissesõitnud näitetrupid iga kord ise. 1821 teostatakse hoone põhjalik ümberehitus, valmib alaline lava ja orkestriruum, publiku jaoks pannakse saali istmed, ehitatakse riietehoiuruum ja einelaud. 1824. Esimene tervenisti eestikeelne teatrietendus Pärnus. Tallinna saksa teatri näitetrupp esitab August von Kotzebue komöödia "Der Trunkenbold" (Lakekauss) Peter Andreas Johann
heaks. Eliisabeti kiriku õpetaja Johann Heinrich Rosenplänter soodustab teatrietendusi ja soovitab nende vaatamist ka kogudusele. Pärast tema surma proovib kirik mitmel korral oma külje alt seda patust lõbustusasutust lahti kangutada, kuid see ei õnnestu. Hoone lammutatakse alles 1893 kiriku juurdeehituse käigus. Ruumi kasutatakse ainult suvel, valgustatakse lampide ja küünaldega, ehitakse kaskedega, nagu külades simmanite ajal rehealused. Istmeid pole, et ruum rohkem mahutaks. Puudub ka lava - selle ehitavad sissesõitnud näitetrupid iga kord ise. 1821 teostatakse hoone põhjalik ümberehitus, valmib alaline lava ja orkestriruum, publiku jaoks pannakse saali istmed, ehitatakse riietehoiuruum ja einelaud. 1824 Esimene tervenisti eestikeelne teatrietendus Pärnus. Tallinna saksa teatri näitetrupp esitab August von Kotzebue komöödia "Der Trunkenbold" (Lakekauss) Peter Andreas Johann Steinsbergi
Igal linnal oli Hestiale pühendatud avalik kolle,kus põles igavene tuli.Kui kuskil rajati koloonia,siis viisid kolonistid sütt kodulinna koldest uue linna koldesse,et sealgi süüdata igavene tuli Hestia auks.roomas valvasid seda tuld kuus preestrinnat,keda kutsuti Vesta neitsideks. Roomas kutsuti teda Vestaks. Hestia Demeter Kronose ja Rhea tütar.Ta oli kreeklastele nn. Emajumal,viljaema,viljajumalanna.Tema kaudu pühitseti viljapõlde ning rehealused olid samuti tema kaitse all.Nii põld kui rehealune olid Demeteri templid,kus ta võis iga hetk kohal viibida. Demeteri tähtsaim pidustus toimus viljalõikuse ajal.Alguses oli tegemist lihtsa tänupühaga kuid hiljem muutus see müstiliseks riituseks,millest me vähe teame.Septembris peetud suur pidustus toimus vaid iga viie aasta tagant,kuid see kestis ka üheksa päeva.Korraldati rongkäike,toodi ohvreid,tantsiti,lauldi ning valitses üldine lõbusus
Mitte- alkohoolne jook oli maal marjamorss ja linnas tihti ka limonaad. Tänu aktiivsele karskus- liikumisele peeti ka täiesti alkoholivabasid pulmi kuid vaatamata püüetele ei õnnestunud aga eestlast kuidagi ilma õlle ja viinata pulma armastama panna. Tants ja nali olid selle aja pulmas tunduvalt tähtsamad kui söök. Ilmselt pole eesti noored ei varem ega hiljem nii palju tantsinud kui 1920-1930-ndatel aastatel. Tantsuruumiks olid talvel suuremad toad ja suvel kaskedega kaunistatud rehealused või õuemuru. Põhilised pillid olid lõõts ja viiul, ka bajaan või kitarr. Nalja tehti pulmas palju ja seda peamiselt öösel ja järgmisel päeval. Põhiline öönali oli magajate kokkusidumine ja riiete varastamine. Hommikul oli siis hea naerda ja oksjonit teha. Täiesti uus tava, mis võttis teisel päeval suure osa aega, oli ühispildi tegemine. Pulmalised Urvastes 1931 aastal Veimed ja kingitused
annaabi.ee 
