· Esialgu ei saanud dokumenteerida vastuseks "0 ja mittekohaldatav". PITRA 2 meeskonna ettepanek · On (erialapõhiste üksikteenuste finantseerimise asemel) toetada komplekssete sekkumiste ehk rehabilitatsiooniprogrammide arendamist ja finantseerimist. 57 · "Rehabilitatsiooniteenus on kompleksne protsess, milles on vaja planeerida isiku eesmärkidest ja vajadustest lähtuvaid erinevaid rehabiliteerivaid ja arendavaid tegevusi. " · "Oluline on leida isiku east ja puudest lähtuv, metoodiliselt koostatud ja läbimõeldud tegevuste terviklik pakett, mis on suunatud isiku rehabilitatsiooni eesmärkide saavutamiseks." PROGRAMMI KÄSITLUS REHABILITATSIOONIPROGRAMM on isiku rehabilitatsiooniks vajalikke kompleksseid tegevusi sisaldav sekkumine,
asjaoludest: 1. Maksimaalse hulga veapunkte kogunud juhid. Veapunktisüsteemi mudeli kohaselt peatatakse juhtimisõigus, kui juhil on kogunenud 29 12 ja enam veapunkti. Sellisel juhul oleks vajalik lähtuvalt liiklusohutuse seisukohast läbida juhtimisvõimekuse kontroll. Seni prognoosimatu hulk tulevikus maksimaalse hulga veapunkte kogunud juhte vajaksid erinevaid rehabiliteerivaid tegevusi. Vajalikud tegevused saaks kindlaks määrata nende juhtimisvõimekuse ja tervisliku seisundi kooshindamise alusel. Juhtimisvõimekuse hindamisel on eelkõige Saksamaal ja Austrias laialdast kasutamist leidnud mitmed testimissüsteemid, millest võib esile tuua Corporal A Testsüsteemi (Berg, 1995). Tegemist on arvutil põhineva testimismeetodiga, mis mõõdab eeskätt tähelepanu funktsioone (fokusseeritud, selektiivne ja jagatud tähelepanu), samuti
karistusaluse tegusid kui ka tema isiksuslikku eripära. Justiitsministeeriumil tuleks hakata tegelema vabadus- ekaotuslikku karistust kandvate isikutega seonduvate sisuliste küsimustega, et vanglas viibitud aeg ei oleks lihtsalt oma aja äraistumine. Pole see riiklik sekkumine isiksusse nii hull midagi, kui selle abil väheneb vanglast vabanenute retsidivism. Just karistuse kandmise ajal saaks kinnipeetavate suhtes rakendada aktiivseid rehabiliteerivaid meetmeid, mis poleks vastuolus ei inimõiguste ega õigusriigi põhimõtetega. Küsitava väärtusega uuendustesse tasuks aga suhtuda ettevaatlikult. Tuleb nõustuda professor Sootakiga, kes väidab, et ,,ka karistusõigus peab andma oma panuse ühiskonna turvalisuse tagamisse"*62 . Kuid karistusõiguse panuse suurendamine ei peaks nägema välja nagu sellise lapse mäng tikkudega, kes ei oska karta sellele järgneda võivat õnnetust. Kuna kuritegevust kontrollides luuakse
annaabi.ee 
