juurde ja ütles "rabi" (õpetaja) ja andis temale suud." Raske on uskuda, et Jeesuse enda kasvandik nii käituda võis. Sinnamaani oli Juudas olnud samasugune apostel nagu kõik teisedki. Matteus teab rääkida, et Juudas läinud ise vaimulike juhtide juurde, et määrata reetmise hinnaks kolmkümmend hõberaha. Olnuks Juudas üdini halb, jätnuks Matteuse ütlemata järgmised read, mis ju Õnnistegija õpetuse kohaselt Juuda rehabiliteerivad: Kui siis tema reetja Juudas nägi, et Jeesus oli mõistetud surma, kahetses ta ja viis need kolmkümmend hõberaha ülempreestritele ja vanematele tagasi, öeldes: "Ma olen teinud pattu, olen süütu vere ära andnud." Nemad aga vastasid: "Mis see meie asi on? Vaata ise!" Ja visanud hõberahad templisse maha, Juudas eemaldus, läks ära ja poos enese. Sellest loeme välja, et Juudas kahetses. On ju Kristus andestaja Jumal ning ta ise õpetas, et kahetseda pole kunagi hilja
" Sama kinnitab ka evangelist Markus: "Ja kui ta sinna tuli, astus ta kohe tema juurde ja ütles "rabi"2 ja andis temale suud." Raske on uskuda, et Jeesuse enda kasvandik nii käituda võis. Sinnamaani oli Juudas olnud samasugune jünger nagu kõik teisedki. Matteus teab rääkida, et Juudas läinud ise vaimulike juhtide juurde, et määrata reetmise hinnaks kolmkümmend hõberaha. Olnuks Juudas üdini halb, jätnuks Matteus ütlemata järgmised read, mis ju Õnnistegija õpetuse kohaselt Juuda rehabiliteerivad: Kui siis tema reetja Juudas nägi, et Jeesus oli mõistetud surma, kahetses ta ja viis need kolmkümmend hõberaha ülempreestritele ja vanematele tagasi, öeldes: "Ma olen teinud pattu, olen süütu vere ära andnud." Nemad aga vastasid: "Mis see meie asi on? Vaata ise!" Ja visanud hõberahad templisse maha, Juudas eemaldus, läks ära ja poos enese. Sellest loeme välja, et Juudas kahetses. On ju Kristus andestaja Jumal ning ta ise õpetas, et kahetseda pole kunagi hilja. Prantsuse
" Sama kinnitab ka evangelist Markus: "Ja kui ta sinna tuli, astus ta kohe tema juurde ja ütles "rabi"2 ja andis temale suud." Raske on uskuda, et Jeesuse enda kasvandik nii käituda võis. Sinnamaani oli Juudas olnud samasugune jünger nagu kõik teisedki. Matteus teab rääkida, et Juudas läinud ise vaimulike juhtide juurde, et määrata reetmise hinnaks kolmkümmend hõberaha. Olnuks Juudas üdini halb, jätnuks Matteus ütlemata järgmised read, mis ju Õnnistegija õpetuse kohaselt Juuda rehabiliteerivad: Kui siis tema reetja Juudas nägi, et Jeesus oli mõistetud surma, kahetses ta ja viis need kolmkümmend hõberaha ülempreestritele ja vanematele tagasi, öeldes: "Ma olen teinud pattu, olen süütu vere ära andnud." Nemad aga vastasid: "Mis see meie asi on? Vaata ise!" Ja visanud hõberahad templisse maha, Juudas eemaldus, läks ära ja poos enese. Sellest loeme välja, et Juudas kahetses. On ju Kristus andestaja Jumal ning ta ise õpetas, et kahetseda pole kunagi hilja
kasutamaõppimine, hooldus, transpordivahendi kasutama õppimine); ·sotsiaalse ja füüsilise keskkonna kohandamisega seotud programmid: pereliikmete, õpetaja, tööandja jt vajalike isikute juhendamine ja nõustamine toimetuleku toetamiseks, nõustamine füüsilise keskkonna kohandamine - kodu, lasteaed, kool, töökoht jm. ·hariduse omandamist toetavad rehabiliteerivad programmid (haridusliku erivajaduse väljaselgitamine ja võimalik vähendamine, õpikeskkonna toetamine ja nõustamine jm). ·töötamist toetavad rehabiliteerivad programmid (motivatsiooni tõstmine, mis on vajalik tööturule sisenemiseks, kutsevalik, töötamiseks ettevalmistamine, tööharjumuste kujundamine jm). (Võimalikud) nõuded riiklikult finantseeritud/aktsepteeritud rehab. teenustele ja programmidele:
- liikluses käitumise vastutuse tõstmine ja sellega seotud probleemide tajumise parandamine; - muutusteks valmisoleku motivatsiooni soodustamine; - ohutu liiklemise aluseks olevate teadmiste laiendamine ja süvendamine. 18 Seni Euroopas (valdavalt Austrias ja Saksamaal) kasutatavad liiklusreeglite rikkujate liiklusse tagasipöördumiseks rehabiliteerivad kursused pole oma ülesehituselt pedagoogilise suunitlusega, vaid lähtuvad eelkõige juhi käitumise kujundamiseks vajalike psühholoogilise nõustamise ja sekkumistehnikate alustest. Miks just psühholoogiline lähenemine? Tänapäeva psühholoogia näeb inimese käitumise püsiva muutumise alusena enesest lähtuvate tunnetusülesannete lahendamise jada mina teadvustamine hoiakute teadvustamine mõtete teadvustamine käitumiste teadvustamine muutuste vajaduse
annaabi.ee 
