Kaja Rand ja Mari-Liis Mölder Ainetöö Juhendaja: Aino Kiis Tallinn 2014 Ungari Pindala - 93 030 km2 Rahvaarv - 9,9 miljonit Riigikeel - Ungari Rahaühik – Forint Parlamentaarne vabariik Töötus • 1990ndatel jäi 1,5 miljonit töötuks. • Viidi sisse töövõimetuspensionid ja 2010 need likvideeriti. Loodi 2 toetust 1) puudetoetus ehk abiraha 2) ajutine hüvitis, rehabilitatsioonitoetus. • Kogukonnas osutatavad teenused jäid nn omavalitsuste kanda. • puuetega inimestel puudub ligipääs tööturule. Pensionid • 1997 aastal koosnes pensionisüsteem 2 astmest: riiklikult majandatud pay-as-you-go • Alates 2012 aastast ühesambaline. • Erapensioniskeem vabatahtlik • Pensionile mineku iga on 62a. • Avaliku sektori töötajad 40-aastaselt. • Sotsiaalkindlustusmaksest (18,5%) 10% on pensionikindlustus.
ajateenija lapse toetus, eestkostel või perekonnas hooldamisel oleva lapse toetus, seitsme- ja enamlapselise pere vanema toetus, sünnitoetus, lapsendamistoetus, elluastumistoetus; puudega inimeste sotsiaaltoetused: puudega lapse toetus, puudega tööealise inimese toetus, puudega vanaduspensioniealise inimese toetus, puudega vanema toetus, õppetoetus, töötamistoetus, rehabilitatsioonitoetus, täiendkoolitustoetus; sotsiaaltoetus sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses Eesti töötukassa kaudu makstavad toetused seadusel põhinev elatis; vanemahüvitis; rahaline ravikindlustushüvitis ravikindlustuse seaduse tähenduses välja arvatud ajutise töövõimetuse hüvitis; riiklik pension seaduses sätestatud ulatuses; vanglast vabanemise toetus. Eeltoodud loetelu ei ole lõplik
Eriteenustena võimaldab seadus puuetega inimestele nelja uut tööturuteenust: tööruumide ja vahendite kohandamine, tehniline abivahend tasuta kasutada andmiseks, abistamine tööintervjuul ja tugiisikuga töötamine. Lähtuvalt puude raskusastmes (keskmine, raske või sügav puue) makstakse Eestis järgmisi toetusi: * Puudega lapse toetus; * Puudega täiskasvanu toetus; * Puudega vanema toetus; * Õppetoetus; * Rehabilitatsioonitoetus; * Täienduskoolitustoetus. Puudega inimese hooldajale makstakse hooldajatoetust.
· Kriisi sügavus sõltub varasemast kokkupuutest puuetega inimestega · Oluline on olukorraga kohenemise kiirus · Kriisi läbimine on otseses seoses INFORMEERIMISEGA. 3. Puudega lapse toetamise riiklik süsteem. Perede toetamise põhimõtted: mitte eristada puudega lapse peret teistest peredest. Toetuste liigid: · Puudega inimese sotsiaaltoetused · Puudega lapse toetus · Puudega vanema toetus (300 kr. kuus) · Õppetoetus · Rehabilitatsioonitoetus (800 kr. kuus) 4. Levinumad puude liigid (vaimupuue, Downi sündroom, autism, PCI): liigitus, põhitunnused, lühiiseloomustus. 5. Puudega laste kasvatuse eripärad, olukorrad, mis nõuavad eritähelepanu. 6. Eripedagoogiline lähenemine: sotsiaalselt aktsepteeritava käitumise kujundamine. Elusorganismid kalduvad kordama oma käitumist, mis tekitab rahuldust ja väldivad käitumist, mis kutsub esile ebameeldivust.
laiem, hõlmates lisaks otsesele tööandja maksejõuetuse korral. ravitegevusele veel tervise hoidmise ja 17. TOIMETULEKUT TOETAVAD säilitamisega seotud tegevusi. SÜSTEEMID Tervishoiu institutsioonil on neli peamist puudega lapse toetus puudega täiskasvanu funktsiooni: toetus puudega vanema toetus hooldajatoetus Tervise edendamine ja haiguste vältimine. õppetoetus rehabilitatsioonitoetus Haiguste ravimine. Uurimistöö ja uuenduste täienduskoolitustoetus. elluvimine. Sotsiaalne kontroll. Toetuste saajad ja toetuse suurus. Tervishoiuteenuste nõudlus Puudega täiskasvanu toetust Kui me läheneme tervishoiule analoogiliselt - keskmise puudega isikule 50% turumudelile, eeldades, et tervishoiu nõudlus sotsiaaltoetuste määrast nii ühe indiviidi osas kui ka kogunõudluse osas - raske puudega isikule 105%
· Lastele rehabilitatsiooniteenuste osutamiseks eraldati raha maavalitsustele, kes oma piirkonnas planeerisid teenuseid ja nende kättesaadavust (lepingud). · Psüühilise erivajadusega isikute rehabiliteerimist finantseeriti hoolekande- või tervishoiuasutustes. · Alates 2002. aastast alustati rehabilitasiooniplaanide koostamist ka täisealistele, kuid puudus rahastamissüsteem teenuseid oli võimalik saada vaid 800.- krooni eest aastast (rehabilitatsioonitoetus). · Nõuded rehabilitatsiooniasutustele, kellel oli litsents teenuse osutamiseks (vt lisamaterjal). · Põhjalik muudatus teenuse korralduses 2005. aastal, mil raha rehabilitatsiooniteenuse osutamiseks kanti Sotsiaalkindlustusameti eelarvesse, kelle pädevusse anti teenuse korraldus, administreerimine ja rahastamine. 2005 - ... · Sotsiaalhoolekande seaduse põhjalik uuendamine rehabilitatsiooniteenuse