TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Sotsiaaltöö korralduse osakond Orientatsioon rehabilitatsiooniprotsessis Referaat AÜ SR-2 Juhendaja MA, Dagmar Narusson Pärnu 2013 Sissejuhatus Käesolevas töös käsitletakse rehabilitatsiooniprotsessi esimest osa kliendi orienteerimist. Teema valiti lähtudes terapeudi kogemusest, et protsess on edukas kui kõik osapooled on ühtemoodi informeeritud protsessi tingimustest
Juhul, kui patsient soovib ravi lõpetada, tuleb informeerida haiget ennast ja tema pereliikmeid psühhoosi ägenemise võimalikkusest ja sümptomitest. Ravi ärajätamine peab toimuma arsti kontrolli all. Mitmed uuringud on näidanud, et skisofreenia ravi on palju tõhusam pideva ravimite võtmise korral võrreldes vajadusel või kuurina kasutatavatest ravimiskeemist. Psühhoteraapia. Psühhoteraapia on tänapäeval laialdaselt kasutusel skisofreeniahaigete ravi- ja rehabilitatsiooniprotsessis. See ei ole ainult sõnaline tegevus mõtete korrigeerimise või sisenduste näol, vaid sageli kasutatakse psühhoteraapias erinevaid vahendeid ja meetodeid, mis avaldavad soodsat toimet inimese psüühikale ning aitavad kaasa sümptomite vähenemisele ja vaimse tervisetaastumisele. See ei ole ühe kordne protsess ja teraapia käigus tegeldakse nii mineviku, oleviku kui ka tulevikuga. Kiirest areneb skisofreeniahaigete
Rogers toob välja, et edukaks klienditööks peavad kliendid tajuma töötaja ehedust (see mida töötaja teeb või ütleb, peegeldab töötaja olemust ja tegelikke hoiakuid ega ole esile kutsustud klientide mõjutamiseks). Töötajad suhtuvad klientidesse tingimusteta positiivse austusega ning on empaatilised kliendi maailmavaate suhtes (Payne, 1995, 140-141) kahtlemata vajalik ka rehabilitatsiooniprotsessis. · Rehabilitatsiooniprotsessis: · rehabilitatsioonimeeskonna töötaja peab jagama põhimõtet, mille kohaselt iga inimelu on väärtus ja seda mõtteviisi peab tajuma ka klient. · ...tuleb austada iga kliendi väärikust, õiguseid; olla toeks enesemääratlemisele ja õiguste realiseerimisele. · On oluline, et klient tajuks töötaja ehedust ja seda, et spetsialist ja puudega
rehabilitatsiooniasutusega narkootikumide tarvitamisest loobunud patsientidele (vt. Narkomaania ravijuhis. Rehabilitatsioon päevakeskuses). Päevakodusse suunatakse ambulatoorse või statsionaarse võõrutussündroomi ravi edukalt lõpetanud patsiente, kes on motiveeritud edasiseks uimastivabaks eluks, kel on olemas kodu ja perekond, kuid kel puudub õppimis- või töökoht. Igapäevane rehabilitatsiooniprogramm päevakodus kestab kuni 1,5 aastat. Ühes päevakeskuses saab rehabilitatsiooniprotsessis osaleda üheaegselt kuni 20 isikut. Rehabiliteeritavad on grupeeritud erinevatesse rühmadesse, igal rehabiliteeritaval on oma positsioon ja vastutusala päevakodu hierarhias. Toimub pisteline laborikontroll narkootikumide tarbimise tuvastamiseks. Rehabilitatsiooniprotsess on kavandatud ajalises plaanis kindla päevakavaga, kindla programmi järgi arvestades, et programmi lõppedes on rehabiliteeritav taas võimeline