Pärnu 2013 Sissejuhatus Käesolevas töös käsitletakse rehabilitatsiooniprotsessi esimest osa kliendi orienteerimist. Teema valiti lähtudes terapeudi kogemusest, et protsess on edukas kui kõik osapooled on ühtemoodi informeeritud protsessi tingimustest. Raske on saavutada häid tulemusi kui protsessi osalised ei tea üksteise soove, eelistusi, võimalusi ja vahendeid. Uurimisülesanneteks selle töös püstitati: · Mis on rehabilitatsioon? · Mis on rehabilitatsiooniprotsess ja spetsialisti ülesanded selles? · Mis on orientatsioon? · Debora meetodi kasutamine edukaks kliendi orienteerimiseks. Töös toetutakse rehabilitatsiooniteoreetikute M. D. Farkas'i, W. A. Anthony ja M. R. Cohen'i käsitlustele ja vaadeldakse lähemalt Debora meetodit? Esimesed peatükid on pühendatud teooriale ja mõistete selgitamisele. Viimases kahes vaadeldakse konkreetseid juhiseid. 1. Rehabilitatsioon
Sotsiaalse rehabiliteerimise keskkonnad on elamine, õppimine, sotsialiseerumine ja töötamine ning nendes valdkondades kutsutakse esile muutus rehabiliteerimise käigus, et puudega inimese sooritus ja osalemise võimalused avarduksid. Kooskõlas rehabilitatsiooni väärtuste ja põhimõtetega on rehabilitatsiooni missiooniks aidata inimestel vastata nii keskkonna nõudmistele (saavutada edu) kui ka indiviidi vajadustele (rahulolu). Rehabilitatsiooniprotsess on jaotatav kolme faasi: diagnoosimine, planeerimine ja sekkumine. Rehabilitatsiooniprotsess algab isiku orientatsiooniga (inglise keeles orientation) ja rehabilitatsiooniprotsessi tervikprotsessi tutvustamisega. (Ibid) Diagnoosimise ehk kliendi vajaduste mitmekülgse hindamise faasis toimub esmane kontakt kliendi ja spetsialisti vahel. Cohen et al (1997) toovad välja, et enne rehabilitatsiooni eesmärgi sõnastamist peab spetsialist kindlaks tegema kliendi valmisoleku rehabilitatsiooniks.
on motiveeritud edasiseks uimastivabaks eluks, kel on olemas kodu ja perekond, kuid kel puudub õppimis- või töökoht. Igapäevane rehabilitatsiooniprogramm päevakodus kestab kuni 1,5 aastat. Ühes päevakeskuses saab rehabilitatsiooniprotsessis osaleda üheaegselt kuni 20 isikut. Rehabiliteeritavad on grupeeritud erinevatesse rühmadesse, igal rehabiliteeritaval on oma positsioon ja vastutusala päevakodu hierarhias. Toimub pisteline laborikontroll narkootikumide tarbimise tuvastamiseks. Rehabilitatsiooniprotsess on kavandatud ajalises plaanis kindla päevakavaga, kindla programmi järgi arvestades, et programmi lõppedes on rehabiliteeritav taas võimeline 15 võtma endale vastutust ning on omandanud vajalikud õppimis- või tööoskused. Laste päevakeskuste (kuni 15 - 20 last) programm on kestvuselt täiskasvanute päevakeskuse omast lühem ning rohkem seotud õppetööga.
REHABILITATSIOONIS! 21 Maailma Psühhosotsiaalse Rehabilitatsiooni Assotsiatioon on välja toonud kümme põhiprintsiipi: · Individualiseeritus: teenused kohandatakse kliendi vajadusele, s.t. paindlikku teenuste pakkumise süsteemi, mis baseerub kliendi valikul. · Positiivne lähenemine: ka kõige sügavama puude korral on olemas potentsiaal, mida tuleb arendada · Kliendikesksus: rehabilitatsiooniprotsess baseerub kliendi enda vastutusel. · Oskuste arendamine: rehabilitatsiooni eesmärgiks on kliendi kompetentsuse tõstmine tema oskuste arendamise kaudu Keskendumine tugevatele külgedele: töös lähtutakse kliendi tugevatest külgedest ja olemasolevatest võimetest (mitte puudustest või probleemidest). · Keskkonna spetsiifilisus: kliendi ressursse/ piiranguid hinnatakse ja
annaabi.ee 
