2. Lisainformatsioon ja täpsustused Täpsustused mis toovad välja sihtgrupi iseloomulikud jooned, aitab nii rehabilitatsiooniprogrammi osutajal kui rehabilitatsiooni planeerijatel otsustada, kas klient ikka sobib kirjeldatavasse programmi. Rehabilitatsiooniprogrammi suunamise ja programmis osalemise eeldustena on sealhulgas vaja arvestada: isiku tervislikku seisundit ja sellest tulenevaid piiranguid; enesekohaste tegevustega toimetulemist; isiku motivatsiooni rehabilitatsiooniprogrammis osalemiseks, oma elukvaliteedi parandamiseks ja tööle minemiseks. Programm sobib kliendile, kes: 1. Laps, vanuses 7-12 a. 2. Vanemad on motiveeritud koostööks 3. Diagnoositud autismispektri häire Programm ei sobi kliendile, kes: 1. ei leia võimalusi järjepidevalt programmis osaleda 2. ei ole suuteline arvutiga töötama 3. 10 B
Joosta tuleb selleks ettenähtud pinnasel, mitte kõval pinnasel nagu seda on asfalt. Alustada nii, et muuta 90 meetrine distants kolmeks 30 meetriseks osaks. Esimene osa on kiirenduseks, teine tempo hoidmiseks ja kolmas aeglustuseks. Sportlane võib joosta millisel kiirusel soovib, peaasi, et jooksmise ajal poleks valu ega pingetunnet hamstringides. Kui pinge annab tunda juba sörgil, pole jooksutreeninguga õige aeg alustada. See subjektiivne hinnang on väga oluline rehabilitatsiooniprogrammis. Seetõttu peab terapeudi ja sportlase vahel olema usaldav suhe ja arusaamine. Soojendust pole vaja, kuna vahemaade läbijooksmine mõjub sellena iseenesest. Atleet alustab 90 meetrise vahemaa läbimist nagu eelnevalt kirjeldatud ja kõnnib tagasi, et uuesti alustada. Pärast nelja vahemaa läbimist on lubatud viie minutiline puhkeperiood, enne kui uuesti võib alustada. Kogu vahemaade läbimise arv oleneb sportlase võimekuse tasemest aga jääb esialgu umbes 4-20 piiresse.
ebamugavust, vastsündinute puhul soodustab muusika lõõgastumist ja uinumist. Muusika mõjub valuvaigistajana, muusikaga saab juhtida liigutuste kiirust, stimuleerida aktiivsust või soodustada lõõgastumist, mis teeb füsioterapeudi ja patsiendi koostöö lihtsamaks ning toimib positiivselt mõlema meeleolule. Meeldiva muusika saatel sujuvad rutiinsed ja ebamugavad harjutused kergemini. Muusikal võib olla rehabilitatsiooniprogrammis kandev roll, mis soodustab ka osalemismotivatsiooni. (Rüütel E. , 1999) 16 4. METOODIKA Uurimustöö eesmärk on tuua välja Orissaare Gümnaasiumi 10. ja 11. klasside arvamus muusikast kui meeleolu mõjutajast. Samuti annab küsitlus hea ülevaate OG küsitletud gümnasistide muusikamaitse ja muusika kuulamise tähtsuse kohta noorte elus. Uurimistöös
annaabi.ee 
