1 Sissejuhatus Taustainformatsioon Mitmed erinevad allikad rõhutavad, et uimastite kasutamine vanglates on tavaline nähtus. Seetõttu soovisime teemat lähemalt uurida. Peamised eesmärgid Välja selgitada kinnipeetavate ja vanglatöötajate suhtumine narkootilistesse ainetesse ja teadmised neist; kaardistada uimastite tarbimisega seotud probleemid vanglates tehtava ennetustöö pikaajalise planeerimise tarbeks ja töötada välja soovitused sobivate rehabilitatsiooniprogrammide loomiseks. Sihtgrupp Laager-tüüpi vanglates karistust kandvad täiskasvanud mehed, kel esineb probleeme ja/või terviseriske narkootikumide tarbimise ja narkootikumidest põhjustatud riskikäitumise tõttu. Läbiviimiskoht Murru Vangla, kus kannab oma karistust 60% sihtgrupist. Murru Vangla on suurim laager- tüüpi vangla Eestis, kus kannab karistust 50% kõigist kinnipeetavatest. Kõik kinnipeetavad on täiskasvanud mehed
___________________________________________________________________________ 2015 Dokumendi ülesehitus ja struktuur tugineb UEMSi (ingl European Union of Medical Specialists) rehabilitatsiooni sektsiooni akrediteeringu ankeedile, mis on läbinud kaheaastase proovietapi. Lisainfo http://www.euro-prm.org/ Struktuuri on kohandatud Eesti oludele ESF programmi „Töölesaamist toetavate rehabilitatsiooniprogrammide pakkumine 2010-2013“ raames esitatud rehabilitatsiooniprogrammide kirjelduste alusel. Programmi vormi struktuur tuleneb UEMSi ankeedist. JUHEND VORMI TÄITMISEKS Käesolev vorm on töödokument, mis kannab mitut ülesannet: annab rehabilitatsiooniprogrammist ülevaate ja tagab, et on edastatud kogu info, mis on vajalik rehabilitatsiooniprogrammi tegevuste mõistmiseks; paneb rehabilitatsiooniprogrammi osutaja läbi mõtlema planeeritud tegevuste
· Erivajadustega laste hoolekande ja rehabiliteerimisvajaduste hindamine ja kulg (kolme teadustöö lepingu materjalid, Tartu Ülikool, 1999). · Sotsiaaltöö teooria ja praktika. R.Kreem, Tartu 1995. · Tänapäeva sotsiaaltöö teooria kriitiline sissejuhatus. M.Payne, 1995. Väärtuslik lisalugemine: Rehabilitatsiooniteenuse arendusprojektide materjalid: · PITRA Tarkuseraamat ja PITRA 2 lõppraport (2007), · töölesaamist toetavate rehabilitatsiooniprogrammide osutamine (2009) jt materjalid. http://www.sm.ee/sinule/puudega-inimesele/sotsiaalteenused-puudega- inimesele/rehabilitatsioon.html Rehabilitatsiooni-programmi koostamise juhend: http://www.sm.ee/fileadmin/meedia/Dokumendid/Sotsiaalvaldkond/puudeg a_inimestele/ REHA_info/Loppraport.pdf Rehabilitatsiooniteenuse pakkumise ja korralduse uuring, SoM (2008) · http://www.sm.ee/meie/uuringud-ja-analuusid/sotsiaalvaldkond.html
ning uimastisõltlastele on tagatud süsteemne ravi ja vanglasisesed rehabilitatsiooni võimalused, tagamaks uimastivaba eluviisi jätkumist vabanemise järel. Alaeesmärgid: 1. Vanglates on loodud toimiv kontrollisüsteem narkootikumide sissepääsu tõkestamiseks. 2. Uimastisõltlaste võõrutamiseks on rakendatud erinevaid rehabilitatsiooniprogramme ja teraapilisi meetodeid. Rehabilitatsiooniprogrammide ja võõrutusteraapia rakendamiseks on toimunud vajalikud täiendkoolitused vanglatöötajatele. 3. Vanglates on loodud ja käivitatud eraldi osakonnad uimastivaba eluviisi järgivatele kinnipeetavatele. Osakonnad avatakse perioodil 2004 2008 Tartu, Harku, Maardu ja Murru vanglates. 4. Kinnipeetavate motiveerimiseks uimastivaba eluviisi järgimisele on rakendatud järgmised meetmed: a
annaabi.ee 
