3) Omavalitsusfinantsõigus-vajalike funktsioonide täitmiseks vajalike rahaliste vahendite soetamine, eraldamine ja otstarbekohane kasutamine 4) Omavalitsusmajandusõigus- majandustegevuse avalik-õiguslik regulatsioon ja majandusprintsiibid, millele see majandustegevus on allutatud 3. Piiritlege: 3.1. omavalitsuskorraldusõigus ja riigiõigus Omavalitsuskorraldusõigus ja riigiõigus sarnanevad teineteisega reguleerimisobjektilt, sest nende mõlema keskpunktis asuvad organite struktuur, ülesannete sfäär ja õiguslik staatus. Kattuvus eksisteerib ka selles, et kohaliku omavalitsuse korralduse alust reguleeritakse PS_s. Riigiõigus mõjutab OVKÕd. OMKÕ on konkretiseeritud riigiõigus. Riigiõigus rajandeb riigi suveräänsel võimul, KOV üksused pole suveräänsed, vaid omavad üksnes õigust omavalitsusele. 3.2. kohaliku omavalitsuse õigus ja haldusõigus
3) protsessiõiguslik – võimaldab konkreetse õiguse realiseerimist (nt KOVi konstitutsiooniline kaebus) KOVi liigitus ei ole ammendatav ja on võimalikud täiendavad struktuursed jaotused. 3. Piiritlege: 3.1. omavalitsuskorraldusõigus ja riigiõigus Omavalituskorraldusõigus ja riigiõigus käsitlevad mõlemad (riigi- v KOV) organite ülesehitust, ülesannete ringi ja õiguslikku seisundit. Mõlemad põhinevad PS regulatsioonidel. Nemad sarnanevad teineteisega reguleerimisobjektilt, sest nende mõlema keskpunktis asuvad organite struktuur, ülesannete sfäär ja õiguslik status. Kattuvus eksisteerib ka selles, et KOV korralduse alust reguleeritakse PS s ja konstitusioonilistes seadustes. Riigiõigus mõjutab omavalitsuskorraldusõigust. Omavalitsuskorraldusõigus on konkretiseeritud riigiõigus. Kui riigiõigus põhineb suveräänsel (riigi) võimul, siis kohalikud omavalitsusüksused rajanevad õigusel omavalitsusele. Nende õiguslik status on
Materiaalne KOV õ hõlmab konstitutsiooni-e ja OVkorraldusõ-e õiguslikke aluseid, mille realiseerimise puhul tuleb arvestada kehtivate menetlusreeglitega (n-ö menetuslik õ; määrusandlik menetlus, istungi kokkukutsum, valimismenetlus). KOV-e protsessiõ võimaldab konkreetse õ-e realiseerimist (nt KOV konstitutsiooniline kaebus). Integreerumine EL tingib liigitamist siseriiklikuks, välismaiseks, EL ja rv-ks KOV õ-ks. Piiritlemine OVkorraldusõ ja riigiõ: sarnanevad reguleerimisobjektilt, sest nende mõlema keskpunktis asuvad organite struktuur, ülesannete sfäär ja õiguslik staatus. KOV korralduse alust regul PS-s ja konstitutsioonilistes seadustes. Riigiõ mõj OVkorraldusõ-t. see on konkretiseeritud riigiõigus. K T KOV õ ja haldusõ: KOV õ kuulub HÕ eriossa, sest normib üksnes ühte haldustegevuse valdkonda – KOV üksuste haldust. Tihe seos teiste HÕ-e eriosa valdkondadega (nt korrakaitseõ,
annaabi.ee 
