Korstna minimaalne kõrgus võiks olla viis meetrit. Soovitatav on lauda kohta üks korsten, mitme korstna korral võib mõni neist hakata tööle tagurpidi. Õhukorsten tuleb varustada klapi või siibriga õhuvahetuse piiramiseks külmal ajal. Klapi võib varustada täiturmehhanismiga ja seda juhtida ruumi temperatuuri või niiskuse järgi. Joonis 5.17. Loomapidamishoone loomuliku õhuvahetuse skeem: 1 – sisselaskeava, 2 – õhukorsten, 3 – reguleerimisklapp Joonis 5.18. Loomapidamishoone sundõhuvahetuse sissepuhketorustik 83 Õhu juhtimiseks ruumi tehakse avad või pilud seina ülaossa (joonis 5.17) või läbi lae pööningule, kui seal ei hoita põhku ja õlgi. Avade summaarne pind on võrdne korstna ristlõikepinnaga. Avad tuleb jagada ühtlaselt üle kogu ruumi, need tuleb väljast katta seinast ja avast veidi eemal asuva kattega, et vältida tuule otsest sisse- puhumist
Pideva kiirusega mootorid nendel mootoritel väljundvarda ümberpaigutuse kiirus jääb konstantseks kui sisendisse antakse mootor mis ületab mittetundlikuse tsooni (delta). Elektrilised täiturmehhanismid. Neid kasutatakse väga laialdaselt, sest elekter on väga lihtne kätte saada. Elektritäiturmehhanismi koosseisu kuuluvad: elektrimootor, reduktor (pöörlemiskiiruse alandamiseks),väljundvõll millega ühendatakse reguleerimisklapp ja lisaseadmed. Lisaseadmed: a) lõpplülitid. Ettenähtud selleks, et katkestada toiteahelad kui väljundvõll saavutab äärmise asendi. B) käsiajam. Selleks on vaja, et saaks väljundvõlli umber paigutada käsitsi kui mootor on välja lülitatud. See annab võimaluse teha katset ja häälestust käsijuhtimisel. C) tagasiside seade. See seade annab signaali väljundvõlli asendi järgi ja sellega võib teostada P reguleerimisseadust. D) väntvõlli asendi näidik
Pideva kiirusega mootorid nendel mootoritel väljundvarda ümberpaigutuse kiirus jääb konstantseks kui sisendisse antakse mootor mis ületab mittetundlikuse tsooni (delta). Elektrilised täiturmehhanismid. Neid kasutatakse väga laialdaselt, sest elekter on väga lihtne kätte saada. Elektritäiturmehhanismi koosseisu kuuluvad: elektrimootor, reduktor (pöörlemiskiiruse alandamiseks),väljundvõll millega ühendatakse reguleerimisklapp ja lisaseadmed. Lisaseadmed: a) lõpplülitid. Ettenähtud selleks, et katkestada toiteahelad kui väljundvõll saavutab äärmise asendi. B) käsiajam. Selleks on vaja, et saaks väljundvõlli umber paigutada käsitsi kui mootor on välja lülitatud. See annab võimaluse teha katset ja häälestust käsijuhtimisel. C) tagasiside seade. See seade annab signaali väljundvõlli asendi järgi ja sellega võib teostada P reguleerimisseadust. D) väntvõlli asendi näidik
Kui reguleeritud vee temperatuur külma vee temperatuuri järsu alanemise tagajärjel samuti alaneb ajahetkel t0, siis jõuab signaal andurini aja pärast. Seega reageerib andur vee temperatuuri muutusele ajahetkel t 1 = t0+ . Ajavahemik oleneb klapi ja anduri vahelisest kaugusest ja vee kiirusest. Kui oletada, et mõõteseadis ja regulaator on inertsivabad ja toimivad silmapilkselt, siis alates hetkest t 1 ilmub regulaatori väljundile reguleeriv toime =-k, mille tulemusena reguleerimisklapp avaneb rohkem ja lisatava kuuma vee hulk suureneb. Kui klapp avanemine ja vee segunemine toimub kiiresti, siis tõuseb ka vee temperatuur kiiresti. Signaal sellest jõuab aga andurini alles aja pärast. Selle aja sees on aga reguleeritud vee temperatuur tõusnud esialgsest tasemest kõrgemale ja tegelik hälve on muutunud vastasmärgiliseks. Seepärast annab andur hetkel t 2=t0+2 signaali temperatuuri alandamiseks. Edasi protsess kordub. Osa ajast , mille võrra signaal hilineb, kulub
annaabi.ee 
