suhtes üsna vähenõudlik, kuna tal on suur ja võimas juurestik, mis lubab toitaineid omastada sügavatest kihtidest. Talinisu juurestik on nõrgem, seepärast peavad toitained olema kergesti kättesaadavad. Teise rühma teraviljad eelistavad viljakat mulda, ei armasta liigniiskust (va.riis). Mullastiku struktuuri parandamisel saab inimene väga palju ära teha alates mulla külviks ettevalmistamisest, mullale toitainete, väetiste ja mikroelementide lisamisest kuni niiskusesisalduse reguleerimiseni (kuivendamine-kastmine). Umbrohu. haiguste ja kahjurite tõrje-vastavate preparaatide kasutamine, eelharimise käigus idude kahjustamine. 14.Kaera õisiku ehitus Kaer on pöörisõieline. Pöörise iga haru tipus on üks pähik. Õite arv pähikus 2-4. Kaer on isetolmleja, õitsemine ja terade valmimine algab pöörise tipust. Pähikus õitsevad varem alumised õied. Valminud kaeraterad varisevad kergesti. 15.Külvisenorm, selle avaldumise viisid
SLV tunnustas idalepingutega II ms järgseid piire Euroopas ja tunnustas, et Poola ja SDV piiriks on Oder-Neisse jõgi. Idalepingutega algas kahe Saksamaa suhete paranemine. 1971 lahendasid USA, Inglismaa, Prantsusmaa ja NSVL Lääne-Berliini küsimuse deklareerisid, et Lääne-Berliin ei ole SLV osa vaid on täiesti eraldiseisev poliitiline üksus (oma linnapea, valitsus, autonoomina). 1972 jõudisd omavaheliste suhete reguleerimiseni ka SDV ja SLV allkirjastati suhete aluste leping, mille sisuks oli see, et erinevate sotsiaalsete süsteemidega riikide vahel on võimalik rahulik koos eksisteerimine. Pärast seda võeti mõlemad Saksamaad vastu ÜROsse. 1972 olid olulised lepingud ka USA ja NSVLi vahel Raketitõrjesüsteemide rajamise leping, lepiti kokku, et kummalgi poolel tohib olla ainult üks raketitõrjesüsteem. Teine oluline leping oli SALT 1 strateegilise relvastuse piiramise leping. Esialgu otseselt tuuma
Vanusepiiri saabumisel arvutatakse nende pension pensionile saatmise ajaks kogunenud tööstaaži jär- gi uuesti välja. 95 3. Usuühingute siseasjadesse ei puututa. 4. Avalike juudi koolide õpetajate teenistussuhe jääb puutumata kuni juudi kooliküsimuse uue reguleerimiseni. §5 1. Juut on isik, kes on vähemalt kolme rassiliselt puhast verd juudi vanavanema järeltulija. Rakendub ka § 2 teise lõike teine lause. 2. Juut on ka juudi segavereline kodanik, kahe puhast verd juudi vanavanema järeltulija, a) kes vastuvõtmise ajal kuulus juudi usukogudusse või on sinna hiljem vastu võetud, b) kes seaduse vastuvõtmise ajal oli juudiga abielus või hiljem mõne sellisega abiellus,
annaabi.ee 
